Kariibi mere vesi hoiab Lääne-Euroopat soojana, kui see katkeb, muu­tub ka kliima jahedamaks.

Kuigi kliimamudelid on üleilmse soojenemise mõjul toimuvat Golfi hoovuse nõrgenemist ja koguni lakkamist ammu ennustanud, tõestas Suurbritannia rahvusliku okeanograafiakeskuse uurijate töö esmakordselt hoovuste jõu vähenemist.

Samal teemal: Repliik: Jääaeg või kuumalaine? (1)

Teadusajakirja Nature viimases numbris ilmunud artikkel näitab, et viimase 50 aastaga on hoovuste süsteem, kuhu kuulub ka Golfi hoovus, nõrgenenud 30 protsenti. Selle ühe põhjusena nimetavad teadlased üleilmset kliimamuutust.

Üllatavad tulemused

Teadlased võrdlesid aastatel 1957, 1981, 1992 ja 1998 laevadelt tehtud mõõtmisi ja eelmisel aastal merre pandud uurimispoidelt saadud andmeid. «Me ei taha öelda, et ringlus lakkab, kuid leiud teevad meid ärevaks. Need tulid üllatusena,» tõdes uuringut juhtinud teadlane Harry Bryden.

Kariibi merest alguse saav Golfi hoovus toimib Euroopale kliimat pehmendava radiaatorina, võrdleb Bryden. Kui hoovus jõuab Gröönimaa ja Islandi lähedale, on vesi sedavõrd jahtunud, et vajub põhja ning suundub süvahoovusena tagasi Atlandi ookeani troopilisse ossa, hoides veeringlust käigus.

Et kliima soojenemine on kaasa toonud Gröönimaa ja Arktika jääkilpide sulamise ning mageda vee juurdevool ookeani on seeläbi suurenenud, vähendab madalama soolsusega vee väiksem tihedus vee võimet allapoole langeda ja ringlust jätkata.

«Poolused on veeringluse mootorid ja kui need mootorid rikki lähevad, siis võivad kliimamustrid dramaatiliselt muutuda,» selgitas avastuse olulisust Briti Antarktika-uuringute keskuse teadlane Geraint Tarling.

«Kariibi merest tulev soe vesi hoiab Lääne-Euroopat kunstlikult soojana ja kui see katkeb, muutub Lääne-Euroopa [kliima poolest] palju rohkem Eesti sarnaseks,» ütles eile Tallinnas teaduskohvikus kliimamuutusest kõnelnud Tarling Postimehele.

Magevee juurdevool nõrgendab hoovust esialgu ainult natuke, märkis Nature’isse selgitava kaasartikli kirjutanud Hamburgi ülikooli okeanograaf Detlef Quadfasel. «Kuid teatud läve ületamisel võib ringlus hoobilt uude seisundisse lülituda, kus põhja poole enam sooja hoovust ei tule,» kirjutas ta.

Briti teadlaste andmed on esimene tõend, et selline ringluse aeglustumine toimub, kirjutas Quadfasel, kes ise projektis ei osalenud.

Illinoisi ülikooli professor Michael Schlesinger, kes kümne aasta eest näitas, et Põhja-Atlandi hoovustesüsteem toimib 70-aastase nõrgenemise ja tugevnemise tsükliga, usub, et Briti teadlaste tulemused viitavad kliimamuutuste mõjule.

«Brydeni mõõtmised ei lange tsüklilisusega kokku,» ütles ta uudistevõrgule BBC. «Loodusliku tsükli järgi algas 1970. aastate keskpaigast uus soojenemine, aga meie näeme nüüd selget jahtumist.»

Muutus kraadi võrra

«Kui trend jätkub, näeme põhjapoolsetel laiuskraadidel temperatuurimuutust ehk umbes ühe kraadi Celsiuse võrra mõne aastakümne jooksul,» ennustas Bryden. Teised arvutused näitavad, et sooja toova hoovustesüsteemi täielik lakkamine alandaks Euroopa keskmist temperatuuri umbes nelja kraadi võrra.

Uurimuse kriitikud viitavad, et 30-protsendiline hoovuse nõrgenemine oleks pidanud juba temperatuuri alandama, Briti saartel näiteks ühe ja Skandinaavias kahe kraadi võrra. «Me pole seda kogenud,» argumenteeris Suurbritannia ilmateenistuse peaokeanograaf Richard Wood.

See-eest on keskmised temperatuurid hoopis tõusnud, mida seostatakse inimese poolt õhku paisatavate kasvuhoonegaaside tekitatud kliima soojenemisega. Bryden ega ükski teine teadlane ei soostunud spekuleerima, kas see protsess on hoovuse nõrgenemise tõttu tekkima pidava jahenemise ära peitnud.

Teadlased loodavad, et mullu paigaldatud ja püsivalt hoovuste kohta andmeid koguma jäävad uurimispoid lubavad teha täpsemaid ennustusi hoovuste käitumise kohta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.6