«Praegu ei ole valitsusel sellist informatsiooni, mis tingiks Eesti poolse initsiatiivi Rootsi valitsuse poole pöördumiseks,» ütles BNSile valitsuse meedianõunik Erki Peegel.

Ta märkis, et tegemist on Rootsi riigi sisemise juurdlusega, mis puudutab Rootsi ametkondade tegevust seoses sõjamaterjali võimaliku vedamisega tsiviillaevadel ja seetõttu ei ole Eesti valitsusel seda võimalik kommenteerida.

Samal teemal: Rootsi meedia lükkab ümber väited uuest Estonia huku uurimise kavast (40)

Peegli sõnul ei näe Eesti valitsus praegu vajadust Estonia huku uut uurimist korraldada, kuna uusi asjaolusid ei ole ilmnenud.

«Juhul kui Rootsis korraldatav uurimine, mille lõpptähtaeg on 21. jaanuaril 2005, toob välja uusi aspekte, mis puudutavad ka Estonia hukku, on Eesti valitsus kogu sellealasest informatsioonist loomulikult väga huvitatud. Eesti valitsus on alati valmis tegema igakülgset koostööd Rootsi valitsusega, kui nad selles uurimises meie abi vajavad,» sõnas Peegel.

Rootsi peaminister Göran Persson teatas neljapäeval, et valitsus algatab 1994. aastal Läänemerel uppunud parvlaevaga Estonia seotud sõjatehnikaveo uurimise.

Rootsi kaitsejõudude pressiülema Anders Hedgreni kinnitusel kasutati Estoniat sõjatehnika veoks Eestist Rootsi. Rootsi kaitsejõudude ja tolliameti vahel oli salajane leping, mille kohaselt see materjal läbis Rootsi tolli kauba deklareerimise ja kontrollita.

Peaminister ütles, et sellise lepingu olemasolu on valitsusele uudis ning sellest ei saa reageerimata mööda minna, vahendas AFP.

Rootsi valitsus tahab kohe hakata uurima kaitsejõudude ja tolliameti vahelist salajast koostööd ja sõjatehnika ülevedu Estonial viimase kuu jooksul enne laeva hukkumist.

Valitsus on Rootsi kaitsejõududele teinud ülesandeks anda aru, millises ulatuses kasutavad Rootsi kaitsejõud tsiviiltransporti sõjalise materjali veoks.

Reedel reageeris Rootsi valitsuse otsusele ka Venemaa välisministeerium, teatades Interfaxi andmeil, et hoolimata ajakirjanduses väidetust pole Moskva Eestilt ega Rootsilt saanud mingit ametlikku informatsiooni, mille kohaselt võis Estonial olla Vene sõjalisi seadmeid.

Tallinnast Stockholmi teel olnud 13.600 tonnine parvlaev Estonia läks põhja tormisel Läänemerel 1994. aasta 28. septembri öösel, õnnetuses hukkus 852 ja uppuvalt laevalt pääses 137 inimest.

Rahvusvahelise uurimiskomisjoni ametliku versiooni kohaselt põhjustas laevahuku vööriluugi konstruktsioonivea, tormi ja liiga suure kiiruse koosmõju.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4