Postimees: Viktor Kaasik jäi Rahva Raamatu kaubamärgist ilma

TEADE Streigipäeval annab online-intervjuu minister Maimets(149)

< 03.detsember 2003 >

Tee koduleheks

Otsing

Arhiiv

Tellimine

Reklaam

Töötajad

Postimehe lugejad

Uut Postimehes

	> Esileht
	> Rubriigid
	> Arter
	> Tartu Postimees
	> Pärnu Postimees
	> Sakala
	> Virumaa Teataja
	> Meelelahutus
	> Vaba aeg
	> Aura fotovõistlus
	> Telefoniraamat

Logi sisse


	Gallup

Kas hasartmängutulult peaks maksma tulumaksu? (607)

	Jah
80.23%
	Ei
18.12%
	Ei oska öelda
1.65%

Arhiiv

Vajuta siia


Lugeja soovitab

>>	Täna
>>	Nädala TOP
>>	Kuu TOP


Eilne loetavuse TOP		$\"\"$

	Nälgiv pere ootab peaministrit (555)
	Tallinnas tapeti esmaspäeval 11-aastane poiss (55)
	Alar Arukuusk toetab Jaak Mae protesti (24)
	Politsei kahtlustab poisi tapmises ema elukaaslast (22)
	Viktor Kaasik jäi Rahva Raamatu kaubamärgist ilma (16)
>> Kuu TOP50




Viited

	uno.ee
	Kuula Kuku raadiot
	Postimees Reisid
	Miksike
	OK Jutukas
	Kultuuripidur
	CV Keskus
	1182.ee


	Saada vihje

Esileht > Majandus

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

Viktor Kaasik jäi Rahva Raamatu kaubamärgist ilma (16)
02.12.2003 07:28
PM Online

Kommenteeri | Loe kommentaare

Eesti ühe suurima ja vanima raamatukaupluse Rahva Raamatu kaubamärgile taotluse esitanud vandeadvokaat Viktor Kaasik jäi avalduse esitamisega hiljaks, kirjutab Äripäev.

Rahva Raamatu nimele on esitatud kolm kaubamärgi taotlust. Esmalt esitas taotluse Peep Pihlak ning vaevalt seitse päeva hiljem Advokaadibüroo V. Kaasik & Co.

Nii Kaasik kui ka Pihlak taotlesid kaubamärki kaubaklassis 16, kuhu kuuluvad mitte müügitegevus, vaid hoopis sellised kaubad nagu paber ja papp, trükised ja õppematerjal ning kirjatarbed. Kaubamärgiseaduse järgi on sellise kaubamärgi omanikul üsna raske keelata sama märgi kasutamist raamatukaupluse nimena.

Patendivoliniku Mart-Enn Koppeli sõnul oli Pihlaku ja Kaasiku esimesed kaubamärgitaotlused veidrad seetõttu, et kauplus Rahva Raamat on olemas, ühtegi kaupa, mida tähistataks sõnadega Rahva Raamat, aga mitte. Seega on kaks võimalust – kas taotlejad soovivad sellised kaubad turule tuua või eksisid nad lihtsalt taotluse esitamisel.

Pihlak sai sellest veast hiljem aru ning lisas kaubamärgi taotluse ka klassis 35, kuhu kuuluvad muu hulgas jaemüügiteenused, mida raamatute müük sisuliselt on.

«Et Pihlak hiljem veel teise taotluse esitas, sunnib tõenäolisemaks pidama seda, et mõlemad eksisid teadmatusest. Et advokaat sama vea tegi, näitab, et kaubamärgid ei ole nii elementaarne valdkond, millega iga advokaat hakkama saaks,» nentis Koppel.

See, kes taotles kaubamärki varem, selle ka saab. Seega on Pihlakul eelisõigus nii klassis 16 kui ka 35.

Kaasiku sõnul polnud neil andmeid, et Rahva Raamatu nimele on juba kaubamärgi taotlus esitatud. «Jäime taotlusega lihtsalt hiljaks,» nentis Kaasik. «Eesmärk oli, et keegi teine ei hakkaks Rahva Raamatu nimel kaupu või teenuseid turule tooma ja kuna nüüd on taotlus esitatud, on kõik korras.»