Klaasikunstnik Kalli Seina sõnul kasutatakse vitraaži enamasti võõra pilgu segajana. «Seetõttu on ta omal kohal koridorides, välis-, köögi- või saunaustes, garderoobiakendes, magamisruumide avades,» rääkis kunstnik. «Hästi sobib ta aga mujalegi – sirmiks, kardina asendajaks, meeleolu loojaks eluruumis.»

Koduaknal kasutatud kohati läbipaistev, kohati varjav vitraaž võib rõhutada sealt avanevat vaadet ja eemaldada vähem meeldiva ja segava.

Selles, kuhu ja kuidas vitraaž paigaldada, mängib suurt osa valgus. «Eri värvi või faktuuriga klaasid muudavad ilmet päevavalguses ja sisevalguse peegeldustes,» selgitas Sein. Kui valguse hulk on oluline, ei tasu tema sõnul kasutada tumedaid ja tugevavärvilisi klaase, sest need püüavad palju valgust kinni. Heledad ja läbipaistvad rastriga klaasid pakuvad lisaks võimalust valgust hajutada, kui päike kipub liialt pimestama.

Kalli Seina jutu järgi on vitraaživärvid säravad siis, kui valgus langeb neile tagant – seinaorvadesse paigaldatud vitraažid valgustatakse tagant päevavalgusesarnase kunstvalgusega. Kuid on ka klaase, mis pakuvad vaatamisrõõmu just pealelangevas valguses – opaalklaasid. «Eri tüüpi klaase kasutades hakkab vitraaž elama ja nii saab luua päeva jooksul ilmet muutvaid klaasipindu,» rääkis Sein. Ühest ja samast klaasseinast võib päeval ja õhtuses valguses saada täiesti erineva mulje.

Klaasikunst kasutab leidlikult ka LED-valgust. «Sellega saab välja tuua vitraažidetaile, rõhutada mingeid värve, anda elavust,» kirjeldas Sein. Tema sõnul on LEDide suur eelis ka nende säästlikkus ja pikk tööiga – nii võib vitraaž helendada pidevalt, tekitamata suuri elektriarveid.

Üldse on vitraaži mõiste viimastel aastatel tohutult muutunud – moodne vitraaž pole enam kaugeltki ainult tinaraamistuses klaas. «Sulatustehnikate ja -klaaside tulek võimaldab teha suuri metallraamita akvarelselt värvilisi või reljeefseid klaaspindu,» kirjeldas Sein.

Uuemate võimaluste hulgas nimetas ta veel klaasile trükkimist, mis laseb sinna kas või fotosid printida. Eestis seda tehnoloogiat seni ei kasutata.

Teine uuendus, kosmosetööstusest pärit dichroic-klaas aga muudab valguse värvi sõltuvalt valguse langemise nurgast, võimaldades luua päeva jooksul värvi muutvaid valgusemänge. Kuid ka hind on sel klaasil kosmiline.

«Kui vitraaž on juba kodus, tasub silmas pidada, et eriti klassikalises tehnikas tinaprofiiliga ühendatud vitraaž ei kannata peale surumist – nagu klaas ikka,» hoiatas Sein. «Kui klaas puruneb, vajub vitraaž lihtsalt kummi ja klaasid võivad raamist välja tulla. Samas on ta siiski tavalisest klaasist turvalisem, pidades mingil määral surumisele vastu ja ei purune niisama lihtsalt.»

Puhastada saab vitraaži tavalise klaasipuhastusvahendiga ja erilist hooldust ta ei vaja. Tänapäeval on vitraaže võimalik paigaldada ka pakettakna vahele ja seal on ta täiesti hooldusvaba.

Mis puutub stiilidesse, siis Eestis on vitraažid tavaliselt tagasihoidlikud. «Põhjamaa rahvana eelistavad eestlased diskreetsemaid ja nüüdisaegseid lahendusi – sageli ka vähem värvilisi. Tegelikult on see vähese loodusliku valguse puhul ka otstarbekas,» nentis Sein.

Klaasikunstnik Agnes Torm on oma kodus kasutanud modernse joonega vitraaže. Ka teiste kodude kaunistuseks tehtud töödes kasutab ta sageli matistatud klaasi ja isegi tekste. «Mattklaas ei tekita hämarust ning on ka pimedas ilus vaadata,» rääkis ta. «Klassikaline vitraaž kaotab sageli pimedas oma võlu.»

Tormi sõnul kammitseb paljusid inimesi siiski veel ettekujutus vitraažist kui värvilisest ja peamiselt kirikuakendele sobivast kaunistusest. «Aga ma olen teinud ka vitraaže, kus pole kasutatud ühtki värvi. Ja mõjub väga hästi,» kinnitas Torm. «Tänapäeval tehakse vitraažid sageli vaheseintesse ja nii mõneski uues kodus on avad vitraažide tarvis kavandatud juba ehituse käigus, näiteks elutoa ja köögi vahel.»

Klaasikunstniku sõnul kasutatakse vitraaži sageli ka naabermajapoolsel aknal kardina asemel. Ei maksa karta, et klaaspinnad näiteks väikelastega kodus ohtlikud oleks – vitraaži saab teha ka karastatud klaasile.

Mis see kõik maksab? Hind sõltub tehnoloogiast – odavama kleepvitraaži ruutmeeter maksab umbes 2000 kr, klassikalise Tiffany-vitraaži hind võib aga ulatuda ka 15 000 kroonini.

Ivo Linna, teeb vitraaže oma lõbuks

Juba lapsena imetlesin värvilistest klaasidest aknaid ja nüüd olen paar aastat ka ise vitraažikunstiga tegelenud. Siiski olen loomulikult alles õpipoiss. Aga ka siin, Muhus, katsun pimedatel sügisõhtutel, kui vähegi vaba hetk on ja väljas midagi teha ei saa, sellega tegelda.

Minule näitas esimesed nipid kätte ühe sõbranna tütar, kes oli vitraažikursustel käinud, aga enamiku oma oskustest olen saanud ühest armsast klaasipoest Tallinnas Terase tänaval. Ma ei häbene öelda, et olen veel loll. Ja kui oled loll, tuleb küsida. Selles klaasiäris on minu vastu alati väga lahked oldud.

Kui klaasipoodi satun, tunnen, et tahaksin kõik klaasid ära osta – nad on lihtsalt nii ilusad. Näiteks vana tuttav jääklaas võib värviliste klaasikildude vahel kuidagi eriliselt särada.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.5