25 liikmega Euroopa Liidus ei ole esimese või teise klassi liikmeid, meistreid ega selle. Endastmõistetavalt on 2004. aasta «sisseastujad» esimesest päevast võrdsed vanade liikmesriikidega.

Juba täna on näha, et liituvad riigid ei moodusta eraldiseisvat ja ühtset gruppi. Sarnaselt praeguste liikmesriikidega on neil erinevad huvid - vahel need kattuvad, vahel mitte. Uued ja vanad liikmed osalesid võrdsete partneritena Euroopa tulevikukonvendi töös ning väljendasid seal erimeelsusi sisulistes küsimustes, mitte ei jagunenud liikmes-, liituvateks või kandidaatriikideks.

Samal teemal: Blair ja Parts astuvad koos Brüsselile vastu (35)

Uuendusmeelsed uued

Enamasti on uued liikmesriigid edasivaatavad ja uuendusmeelsed. Enamik neist - nagu Eestigi - on teinud läbi kiire ja otsustava arengu kommunistlikust ikkest vabadusse, käsumajandusest turumajandusse, ning seda vähem kui kümnendi jooksul. Majandusreformide vajalikkust tunnistatakse üle terve Euroopa ka täna. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide edukus reformide läbiviimisel on siinkohal kõikidele tänastele liikmesriikidele eeskujuks.

Läbikäidud tee mõjutab liituvate riikide arvamust sellest, milline võiks olla tasakaal Euroopa Liidu ja rahvusriikide pädevuse vahel nii majanduses kui teistes valdkondades.

Kaheksa liituvatest riikidest taastasid oma iseseisvuse nõukogude süsteemi rusudelt. Malta ja Küpros iseseisvusid omakorda Ühendkuningriigist kuuekümnendatel. Olgugi et kõik kümme riiki on valmis aktiivselt osalema Euroopa koostöös, soovivad nad samas kaitsta ka oma rahvuslikku eripära ja iseseisvust. Seda soovi tuleb tänastel liikmesriikidel kindlasti mõista.

Eesti ja Ühendkuningriik, olgugi et väga erineva taustaga, on jõudnud sarnastele seisukohtadele mitmetes küsimustes, mis täna Euroopa Liidus lahendusi nõuavad.

Me mõlemad leiame, et oluliseks eesmärgiks on parendada Euroopa konkurentsivõimet: Lissaboni protsessiga on Euroopa Liit võtnud sihiks olla maailma konkurentsivõimelisim ning dünaamilisim teadmistel põhinev majandusruum.

Ühendriikide muljetavaldav majandusareng ning Hiina ja teiste Aasia riikide tugevnev majandus ei jäta meile Lissabonis seatud eesmärgi täitmiseks palju hingamisruumi, terve Euroopa peab selle nimel pidevalt pingutama.

Erilise tähelepanu alla tuleb võtta tööjõuturu reformimine: Euroopa pakub täna liiga tihti töökohtade kindlust ühtedele, vähendades seega teiste võimalusi. Meil tuleb teha raskeid valikuid, kuid meie riikide kogemus näitab, et pikas perspektiivis tagab see reform tööhõive suurenemise, mis on nii sotsiaalse vastutuse kui majandusliku edu küsimus.

Selle eesmärgi poole liikumisel ei saa eilsed lahendused olla vastuseks tänastele küsimustele. Näiteks saime ühisturu loomise ees seisvatest takistustest üle tänu seaduste ühtlustamisele: ilmselt ei sooviks ükski varsti pea 500 miljonist tarbijast või tootjast tagasipöördumist 1992. aasta eelsesse olukorda, uppudes 25 erineva liikmesriigi majandustegevust reguleeriva õigusruumi nõuetesse.

Samas ei aitaks seaduste ühtlustamine maksu- ja sotsiaalsfääris lahendada Euroopa tänaseid probleeme. Ajal, mil me peaksime muutma Euroopa majanduse paindlikumaks, oleks maksu- ja sotsiaalsüsteemide ühtlustamine samm vales suunas - see vähendaks elutervet konkurentsi kogu Euroopas, vähendaks töökohti ning lämmataks majanduskasvu.

Parim lahendus on paindlikkus - lastes igal riigil ise oma maksu- ja sotsiaalsfääri reguleerida, jätame ruumi innovaatiliste ja julgete lahenduste jaoks. Just sellised lahendused aitavad kaasa Euroopa jõukuse kasvule üleilmastuvas maailmas.

On ainuõige, et maksud on iga riigi enese määrata. Keda ja kui palju maksustada ning kuidas kogutud raha kasutada, on sageli valimiste põhiküsimusteks. Kui need otsused tehakse Euroopa Liidu tasandil, kaob rahvuslikust poliitilisest debatist üks olulisemaid teemasid ning maksustamise printsiibid ei pruugi enam peegeldada valijaskonna ootusi. Just sellise olukorra taastekkimist on uued liikmesriigid püüdnud viimased kümme aastat vältida.

Üheskoos edasi

Seetõttu ei ole üllatav, et mitmed riigid - Eesti ja Ühendkuningriik nende seas - ei poolda kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamist maksuküsimustele. Seda seisukohta kaitseme koos ka valitsustevahelisel konverentsil, kuna see on parim Euroopa konkurentsivõimele, parim lähimuse põhimõtte seisukohalt, parim demokraatiale.

Euroopa unistus on täitumas. Üsna pea kaob pool sajandit Euroopat jaganud lõhe. Paljudele tähendab see kauaoodatud tagasitulekut, meile kõigile aga uusi väljakutseid. See on ajalooline võimalus, mida ei tohi käest lasta. Me oleme valmis tegema kõik endast oleneva, et laienev Euroopa oleks konkurentsivõimelisem, dünaamilisem, innovaatilisem ning kodanikule lähemal. Kõik liikmesriigid, vanad ja uued, suured ja väikesed, peavad üheskoos töötama selle eesmärgi nimel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3