Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Mo­ni­ka Luige ütles, et kui vähegi võimalik, eelistatakse lapsi vanematest mitte lahutada. Foto: Toomas Huik

Sotsiaalministeeriumi vanemliku hoolitsuseta laste statistika näitab, et aastas võetakse arvele tuhat kuni poolteist tuhat last, kellele tuleb leida koht lastekodus, varjupaigas või kasuperes, kui oma vanemate juurde naasmine on võimatu.

Lapse perest eraldamine on sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Monika Luige sõnul väga karm meede, mida kasutatakse alles siis, kui on ohus lapse elu või tervis. Kui vähegi võimalik, eelistatakse Luige sõnul lapsi vanematest mitte lahutada.

«Teoreetiliselt võib piisata toimetulekuraskustes perele supiköögi teenuse osutamisest, toetusest või tugiisikust, kes aitaks perel toime tulla,» rääkis Luik. Ta lisas, et alles toetusvõimaluste ammendumisel kaalutakse lapse äravõtmist.

Viimane abinõu

Kohtu kaudu laste äravõtmine on abinõu, mida kasutatakse vaid äärmisel juhul. Justiitsministeeriumi andmetel võeti mullu vanemlikud õigused kohtu kaudu 48 korral.

Tänavu on hagisid olnud 20, millest 15 rahuldati. Seaduse järgi võib kohus vanema õigused taastada, kui too on oma elukombeid parandanud ning tahab ja suudab lapse eest hoolitseda. Möödunud aastal oli üks selline juhtum, tänavu on kohtud saanud kaks avaldust, millest üks rahuldati, teine aga jäeti läbivaatamata.

Eelmisel nädalal jäi Kanal 2 politseisaate kaamera ette juhtum Tallinnas Koplis, kus tänaval lamas neljandalt korruselt alla visatud kutsikas, kes nüüd on paranemas.

Naabrite sõnul elab ühiselamutoas, kust loom välja visati, alkoholilembene paar kaheaastase tütrega, kelle elu vanematele palju väärtuslikum pole. Naabrite sõnul on laps alatoidetud ja ema on ähvardanud teda aknast välja visata. Korra viis politsei lapse ka ära, ent kui ema lubas end parandada, toodi laps tagasi.

Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Mart-Peeter Erssi teatel keelab seadus sotsiaalosakonnal anda informatsiooni selle ema ja lapse kohta. «Ent loomulikult reageerivad sotsiaaltöötajad igale informatsioonile ohus oleva lapse kohta ning on seda teinud ka enne seda vahejuhtumit. Mil moel, ei saa kahjuks kommenteerida,» ütles Erss.

Respekt eraelu ees

Luige sõnul on õnneks palju vastutustundikke inimesi, kes halvas olukorras lapsest ametnikke teavitavad. «Kahjuks aga tõepoolest ei jõua informatsioon seesugustest peredest, kes abi vajaksid, piisavalt õigel ajal sotsiaaltöötajateni. Meie inimestel on kohati väga suur respekt teiste eraelu suhtes, mis iseenesest on ju hea. Aga selle respektiga õigustakse sageli ka lihtsalt hoolimatust ning argust,» leidis Luik.

Laste varjupaika sattumise sagedasemateks põhjusteks on Luige sõnul hulkurlus, kodune hoolimatus, vanemate ja lähedaste alkoholilembus. Füüsiline vägivald on põhjuste hulgas sageduselt viiendal kohal.

Kohtuga ära võetud lapsed

• Jaanuaris jäi Põlva maakohtu otsusega vanema õigusteta ema, kellelt võeti ära nelja- ja kolmeaastane laps. Kuni lapsed emaga elasid, jälgisid sotsiaaltöötajad peret. Oli juhtumeid, kus ema lahkus kodust kuni nädalaks, jättes lapsed üksi koju. Ema jättis tähelepanuta ka arsti korralduse, et laps vajab kohest haiglaravi ja viis lapse haiglasse alles siis, kui lapse seisund halvenes krampidega teadvushäireteni.

• Märtsis võttis Tallinna linnakohus vanemlikud õigused kaheksa-aastase poisi isalt. Kindla töökohata ja alkoholi kuritarvitav isa käis lastekodus last vaatamas harva, sellele vaatamata anti talle kord võimalus laps koju võtta. Tagasi tõid lapse võõrad inimesed, ta oli hooldamata ja näljane.

• Mais võttis Jõgeva maakohus vanemlikud õigused kolme lapse emalt. Kuigi ta sai soodustusi, sai linn kaebusi ema alkoholilembuse ja laste hooletusse jätmise kohta. Vanemad lapsed puudusid koolist, sest hoolitsesid väikevenna eest ajal, kui ema magas peatäit välja. Kodu kontrollides avanes lastekaitsele korduvalt pilt, kus noorima lapse seltsilisteks oli purjus ema alkoholijoobes meestega.

Allikas: kohtulahendite register

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5