| |
|
 |
Miina Härma gümnaasiumi õpilane Kaur Lõhmus tahab keskkooli siiski Eestis ära lõpetada ja siis ülikooli minna.
Foto: Margus Ansu |
|
Keskkooli USAs lõpetanud poiss maandus eelviimasesse klassi
(65)
03.10.2005 00:01
Priit Pullerits, vanemtoimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Kuigi Tartu Miina Härma gümnaasiumi õpilane Kaur Lõhmus oli lõpetanud vaid 10. klassi, teenis ta USAs Californias välja keskkooli lõpetamist tõestava kiitusega tunnistuse ja võiks juba mõelda kõrgkooli astumisele.
Ent selle asemel, et keskkoolipingi nühkimine igaveseks unustada ja võtta sihikule ülikool, otsustas Lõhmus jätkata sel sügisel õppetööd täpselt sealt, kus see Eestis mullu katki jäi – 11. klassis. Põhjus pole hinnetes. California osariigi Vacaville’i (e. k Lehmalinn) keskkoolis möödunud õppeaasta eest väljastatud hinnetelehel seisavad Lõhmusel enamasti A-d. Kusjuures kaks ainet, USA ajalugu ja valitsus, läbis ta kolledži ettevalmistuse tasemel. Põhjus peitub pigem selles, et 2000 õppuriga Vacaville’i keskkooli 12. klassi tase jääb alla Eesti gümnaasiumides antavale tasemele. «Parem on Eestis keskkool ära lõpetada ja siis minna ülikooli,» põhjendas Lõhmus (18) oma otsust jätkata õpinguid 11. klassis. «Mida rohkem oled siin keskkoolis, seda paremini saad valmistuda lõpueksamiteks ja ülikooliks.» Seevastu Ameerikas, kui ta oleks seal kevadel sooritanud kõrgkooli astumiseks vajalikud testid, võinuks ta kandideerida ükskõik millisesse ülikooli. Kooli asemel ärisse Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnistas, et puhtjuriidiliselt võiks Lõhmus sooritada kevadel riigieksamid ning nende tulemuste ja Ameerikast saadud lõputunnistusega püüelda kõrgkooli. Ent Reps hoiatas, et kui Ameerika keskkooli diplomiga noor soovib haridusteed jätkata Eestis, võib tema ookeani taga saadud üldine baas nõrgaks jääda. «Ilma keskhariduseta on tal ilmselt raske saada hakkama üldkultuurilistes ainetes, mis eeldavad eelteadmist,» oletas Reps. «Välja arvatud siis, kui noormees on nõus väga palju individuaalset tööd tegema ja õpib kõik vajaliku juurde.» Üks sellistest, kel puudub Eesti gümnaasiumi lõputunnistus ja kes astus siinmail kõrgkooli USAs teenitud keskkooli diplomiga, on Karoli Hindriks. Rotary vahetusõpilasena läbis Hindriks viimase klassi New Hampshire’i osariigis Portsmouthi keskkoolis. Pärast Eestisse tagasi pöördumist jätkas ta mõnda aega õpinguid vana kooli, Pärnu Raeküla gümnaasiumi 12. klassis, kuid aja kokkuhoiu mõttes loobus. Selle asemel pühendus ta oma firma käivitamisele, õiendas kevadel riigieksamid ja astus viimaks EBSi õppima ärijuhtimist. Õpib müügitööd EBSi 3. kursuse õppetöö kõrvalt juhib Hindriks (22) helkurite müügi ja tootmisega tegelevat firmat Heatuju Maaletooja OÜ ega ole enda väitel tundnud kordagi seepärast tagasilööke, et lõpuklass jäi Eestis läbimata. Eesti tippkoolide juhid kinnitavad, et enamik õpilastest, kes veedavad gümnaasiumiastmes aasta välismaal, jätkavad pärast kodumaale naasmist haridusteed sealt, kus see pooleli jäi. Selleks, et koos endiste klassikaaslastega edasi minna, peavad piiri taga tudeerinud suutma n-ö kaotatud aasta oma jõududega tasa teha. Tallinna Reaalkooli direktorile Gunnar Polmale meenub vaid üks õpilane, kes on seda suutnud. Ja temagi pidi selleks paluma veerandi jagu ajapikendust. «See on küllalt raske,» nentis Polma. Tallinna 21. kooli direktor Naida Toomingas mäletab samuti vaid mõnda üksikut juhtumit, kus õpilane on suutnud paralleelselt välismaal õppimisega läbida Eesti koolisüsteemis ettenähtud aineprogrammi. Tänavu sügisel sõitis 21. koolist aastaks Inglismaale noormees, kes kulutas terve suve järgmise klassikursuse etteõppimiseks ning peab talvevaheajalgi tulema tunde järele vastama. Miina Härma gümnaasiumi direktori Jüri Sasi sõnul on aasta kaotamisest suutnud pääseda vaid need Inglismaale siirdunud noored, kes on seal valinud Eesti õppekavaga kattuvad ained ning vastanud õigel ajal järele selle, mida britid ei õpeta, nagu näiteks eesti kirjandus. Üksikud suudavad «Kuid neid on väga üksikuid, kes suudavad 12. klassi kõrvalt teha ära 11. klassi tegemata ained ja siis veel minna edukalt riigieksamitele,» tunnistas Sasi. Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori Ain Siimanni kinnitusel pole tema koolis raja taga õppinute hilisemad katsed läbida kaks õppeaastat ühega eales vilja kandnud. «Mõni on küll erandeid tahtnud, aga tuleb välja, et võhma ei jätku,» lausus ta. «Arvata, et olen hirmus tark ja hüppan nõudmistest üle, ei ole õige.» Ehkki välismaal õppimine avardab silmaringi ja pakub väärt elukogemusi, soovitas Siimann neil, kes tahavad edasi minna ülikooli, läbida Eestis keskkool siiski ühe jutiga. «Pärast võid minna, kuhu tahad – kas Berliini, Viini või Viljandisse,» lisas ta. Arvamus Mailis Reps, haridus- ja teadusminister Mis puutub diplomite tunnustamisse, siis meil on tõsiseid probleeme tekkinud, näiteks diplomaatide lastega, samuti vahetusõpilastega ja inimestega, kes lähevad välismaale tööle ning kelle lapsed õpivad mõne aasta seal koolis. Kuna meie õppeprogrammid on niivõrd erinevad muu Euroopa ja Ameerika programmidest, siis kipuvad noored [pärast Eestisse naasmist] tagasi tulema sinna klassi, kust nad ära läksid. Põhimõtteliselt nad kaotavad selle aasta. Kui käisin ise üliõpilasena Ameerikas, siis õppisin seal tohutult huvitavaid asju. Arenesin üliõpilasena väga palju, aga langesin Eestis üks aasta tagasi, nii et minu kursusekaaslased lõpetasid siin aasta varem. Kuid ma ei kahetse seda. Kaur Lõhmusel on võimalik diplomi tunnustamise kaudu tulla välja sellega, et keskhariduse diplom on tal käes, ja teha selle aasta lõpus riigieksamid, sest meil on võimalik minna riigieksameile ka enne seda, kui keskkool on läbi. Eestis on olnud mitu sellist juhust, et noor inimene lõpetab keskkooli aasta varem. Kõik teavad Tartu Ülikooli rektorit professor Jaak Aaviksood, kes lõpetas keskkooli teistest aasta kiiremini Põhimõtteliselt, kui noor inimene tunneb, et ta suudab sama, siis on see võimalik.
|
