Eesti esimene teadaolevalt salakütuse põhjustatud surm tabas 8. septembril Õismäel asuvas garaažikompleksis Tadeusz Brili (61), kui ta kanalis oma lekkiva bensiinipaagiga Opel Asconat kütusest tühjendas.

Opeli remontimiseks end autobussikoondise remonditöökojast pooleks päevaks töölt vabaks küsinud Bril minestas ilmselt garaaži täitnud mürgiste aurude tõttu ning kukkus auto all kanalis kokku. Kaks tundi hiljem lebas mees kanali põhjas mahavoolanud kütuseloigus. «Kütust oli seal kolm sentimeetrit kindlasti,» ütles mehe abikaasa Galina Eesti Päevalehele.

Arstide pingutustest hoolimata suri jalgadest ja rindkerest raskelt põletada saanud Bril viis tundi hiljem haiglas. Surma põhjuseks nimetasid arstid umbes 70 protsenti kehapinnast katnud söövitushaavu.

Surmavat bensiini 95 oli Bril tankinud 5. septembril Sakus asuvast OÜ Strindelli tanklast. Kuigi Galina valduses on mehe riided, mis keemilise reaktsiooni tõttu auklikuks sööbinud, ja ärasulanud taldadega Tšehhi kingad, ootab politsei mehe surma põhjusi selgitava ekspertiisi vastust.

«Praegu on see sisuliselt õnnetusjuhtum,» ütles Põhja kriminaalpolitsei komissar Aare Juht. «Ekspertiisiaktist sõltub, kas tuleb uurimine või mitte,» lisas ta.

Naine pöördus hädaga tarbijakaitsesse, kust ta suunati edasi salakütusevastase võitlusega tegelevasse tolli. 22. septembril bensiinijaama kontrollima läinud tolliametnikud leidsid ameti pressiesindaja Aivar Pau sõnul eest lausa salakütusetehase. «Tanklas oli kokku mahuteid 625 tonni kütuse hoiustamiseks,» ütles Pau.

Tanklast võetud kütuseproovide analüüsid näitasid uskumatuid tulemusi – kui üks kilogramm diislikütust võib normide järgi sisaldada kuni 350 milligrammi väävlit, siis OÜ Strindelli tanklas oli see näitaja rohkem kui 1600 mg kilo kohta. Surmavaks osutunud bensiinis oli see näitaja veelgi suurem – lubatud 150 milligrammi asemel oli kilos bensiinis 1401 milligrammi väävlit ehk ligi kümme korda üle normi.

Tolliameti uurimisosakonna juhi Ardi Miti sõnul võis väävel sattuda bensiini eksikombel, kui värvilise diislikütuse väävelhappega puhtakspesemisel happevoolik kogemata bensiinimahutisse pisteti. 
 
Strindelli tankla juhid üritasid solgitud bensiini ära viia, tolliamet tabas mehed öisel varitsusel. 22. septembril tankla sulgenud tolliametnikud avastasid kaks päeva hiljem, et viielt mahutilt oli eemaldatud tollitõkendid ja salakütus minema viidud.

Eelmisel neljapäeva õhtul märkasid varitsuses olnud tolliametnikud, kuidas suletud tanklasse sõitis tsisternauto, mis asus OÜ Strindelli juhi Temuri Tšatšibaja (41) juhtimisel järjekordset laari salakütust mahutitest ümber pumpama.

Sellest hoolimata ei võetud Tšatšibajat vahi alla, sest kohus otsustas, et 1986. aastal kuritahtliku huligaansuse eest kriminaalkorras karistatud mees ei jätka vabaduses asitõendite peitmist.

Tolli algatatud kriminaalasi näeb Tšatšibajale süüdi-mõistmise korral ette kuni 50.000 krooni trahvi või kolm aastat vanglat.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.4