MAAILMA PARIM

Kui sportlane kroonitakse maailmameistriks, saab tema kohta öelda vaid üht – maailma parim. Kanter on ere näide süsteemse ja kohusetundliku töö viljadest. Sportlase ettevalmistuses pole ükski detail olnud liiga pisike, et sellele mitte tähelepanu pöörata. Kanteri ümber on professionaalne tiim ning samal kursil jätkates võib järgmised paar olümpiatsüklit mööduda tema valitsemise all.

TIPPTASE

Aleksander Tammert, kettaheite 8. 64.33

Alates 2002. aasta Müncheni EMist on Tammert heitnud kõikide tiitlivõistluste finaalis. See, et eelmise MMi neljas koht vahetus tänavu kaheksanda vastu, ei näita sportlase tipust taandumist. Oli teada, et Tammert võtab käesolevat hooaega rahulikumalt, ent vaatamata sellel suutis ta aasta tähtsaimal võistlusel näidata tänavust parimat tulemust.

KESKMIKUD

Märt Israel, kettaheite 22. 60.23

Eesti kettaheite kolmas number püsib juba mitmendat hooaega 60 meetri joone lähistel. See tagab küll keskpärase rahvusvahelise taseme, ent ei võimalda ennast tippmeheks lugeda ning suurvõistlustel finaalikohta loota. Viimane aeg oleks astuda arengus järgmine samm.

Andres Raja, kümnevõistluse 16. 7794 punkti

Vaatamata kesisele punktisummale pakkus mitmeid positiivseid emotsioone. Esialgu on küll raske näha Rajas kõrgesse rahvusvahelisse klassi tungivat meest, ent Osakas ilmutatud võitlejahing annab edaspidisteks pürgimusteks hea aluse. Püstitada MMil kaks isiklikku rekordit polegi nii paha saavutus.

NÕRGAD

Andrus Värnik, odaviske 24. 75.96

Ilmselt ootasid paljud ettearvamatu mehena tuntud Värnikult imet. Paraku seda seekord ei sündinud, ent täielikuks läbikukkumiseks ei tihka eksmaailmameistri esitust pidada. Positiivse mulje jättis tema julgus tulla ja proovida, mitte aga köhale-nohule viidates põõsas kükitada. Tippu naasmiseks peab tegema tänavusest aastast tõsised järeldused.

Kaie Kand, seitsmevõistluse 30. 5616 punkti

Sarnaselt Värnikuga pääses siia kasti väikese mööndusega. Viie esimese ala ebaõnnestumise järel suutis end odaviskes ja 800 meetri jooksus maksimaalselt piitsutada ning sellega üldmuljet parandada. Kand on osalenud kolmel suurvõistlusel ja kõikjal esinenud oodatust nõrgemalt – mõtlemapanev fakt, mis peaks näitama, millises suunas edaspidi tegutseda.

KONKURENTSIVÕIMETUD

Marko Jänes,

odaviske 34. 69.65

Jänese jaoks võib MMi nimetada kogemuste hankimise reisiks. Kas neist kogemustest kunagi ka kasu tuleb, näitab aeg. Kuid esialgu jääb Jänesel tiitlivõistlustel osalemise tasemest tublisti vajaka.

Tarmo Jallai, 110 m tõkkejooksu 38. 14,16

Alles mõni nädal enne MMi jooksmise võimalusest kuulnud Jallai polnud tiitlivõistluseks piisavalt treeninud. Kindlasti jättis USAs õppiva ja treeniva mehe ettevalmistusele jälje talvine seljavigastus. Fakt, et koduses Eestiski leidub temast kiirem tõkkesprinter, räägib samuti enda eest.

Pavel Loskutov, katkestas maratonil

Kuumas ja kõrge õhuniiskusega Osakas oli kogenud maratoonari põrumine aimatav. Pealegi tunnistas mees ise, et pole enam parimate päevade tasemel. Samas on maratonis varemgi vanad mehed tegusid teinud, Loskutovi tõusmine paremate päevade lähistele pole võimatu.

TURIST

Marek Niit, loobus võistlemisest

Tegelikult pole võimalik Niitu milleski süüdistada. Vigastatud mees sõitis Jaapanisse alaliidu palvel, et tagada tippudele abipersonali piisav suurus. Pooleldi vigastatuna võistlusest loobumine oli õigustatud.