|
Idee autori Aavo Murutalu hinnangul vajaks Eesti inimeste
innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks innovatsiooniministeeriumi, mis võiks
töötada haridus- või majandusministeeriumi haldusalas.
«Viie rikkama riigi hulka sattumine eeldab, et rahvas mõistab innovatsiooni
olemust, oskab ja suudab ses vallas olulisi samme astuda. Ei näe põhjust, miks
ei võiks seda asja organiseeritult ja tsiviliseeritult ajada,» põhjendas
Murutalu oma ettepanekut.
«Teie poolt välja pakutud idee luua innovatsiooniministeerium haridus- ja
teadusministeeriumi (HTM) või majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)
osakonnana on huvitav ja kaalumist väärt,» kommenteeris Parts Murutalu
ideed.
Minister tõdes oma vastuses, et küsimus teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni (TAI) juhtimise korralduse tõhustamisest on täna aktuaalne pea
kõigis riikides.
Selle kinnituseks loetles Parts erinevaid võimalusi, mida on eri
riikides TAI juhtimise tõhustamiseks rakendatud.
Üks võimalus on luua kõrghariduse, teadus-, tehnoloogia-, innovatsiooni- ja
ettevõtluspoliitika eest vastutavate ministeeriumite vastavate ülesannete
ühendamisel nn innovatsiooniministeerium.
Sarnane asutus töötab juba mõnda aega Taanis, kõige värskemalt
Suurbritannias.
Teine variant on valitsuse laiendamine innovatsiooni asepeaministri ehk
portfellita innovatsiooniministri näol, kelle ülesanne on kureerida teaduse ja
tehnoloogia valdkonda. Sarnane amet on loodud Lõuna-Koreas.
Veel oleks võimalik luua ministeeriumide ülene strateegilisi prioriteete
seadev kogu või keskne rakendusüksus TAI poliitika elluviimiseks.
Parts lisas, et sedalaadi ümberkorraldused peavad tuginema põhjalikul
TAI juhtimise korralduse analüüsil, millest üks on riigikantselei tellimusel
peagi valmimas.
Peagi käivitub Eesti TAI juhtimise süsteemi kohta uuring ka ERA-Net Vision
projekti raames.
«Nendest tulemustest lähtuvalt on võimalik ette võtta juba konkreetseid samme
täna toimiva süsteemi tõhustamiseks,» märkis Parts.
Toimetas Mirjam Mäekivi, Postimees.ee |
