|
Arutades Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisi suhteid olid EL
välispoliitikajuhid ühel meelel, et Venemaaga tuleb suhelda ühel häälel ehk
Venemaa suunaline poliitika peab olema ühtne, teatas välisministeerium.
Veel rõhutati, et energiaküsimustes on suhetes Venemaaga samuti vajalik
ühispoliitika. Välisministrid vahetasid mõtteid ELi ja Venemaa suhete üle pärast
2007. aastat, mil praegune Partnerlus-ja koostöölepe kaotab kehtivuse.
Välisminister Urmas Paet keskendus oma sõnavõtus kolmele aspektile. Ka Eesti
välisminister kriipsutas alla ELi Venemaa suunalise poliitika ühtsuse tähtsust.
«Venemaa teab, kuidas kujundatakse ELi ühist välispoliitikat ja on varmas
kasutama ära kõike, mida võib tõlgendada nõrkusena. Ühtne lähenemine aitab
niisuguseid katseid juba eos ära hoida,» rõhutas välisminister.
Rääkides ELi ja Venemaa vahelisest lepingust, mis asendab praegu kehtiva
Partnerlus-ja koostööleppe, sõnas Paet, et uus leping peab kajastama möödunud
kümnendi kõiki saavutusi ning andma suhete arengule realistliku raami
tulevikuks.
«Eriti oluline on, et mõlemad pooled täidaksid ausalt lepinguga võetud
kohustusi,» lisas Paet.
Kolmandaks pööras Eesti välisminister tähelepanu Euroopa Liidu naabrusele.
Paeti sõnul on Venemaa välispoliitika tihtigi keskendunud oma rahvusliku
positsiooni maksimaalsele tugevdamisele, eriti on see nähtav Gruusia ja Moldova
puhul.
«Me peame üles näitama head tahet ja pakkuma jätkuvalt meie abi, kui seda on
vaja. Täiesti kõrvale peame jätma mõtte, et mõned riigid, mis asuvad Euroopa
Liidu ja Venemaa vahel, on Venemaa tagahoov,» toonitas Paet.
Eesti välisminister tõi veel esile aeg-ajalt kerkivad probleemid Moldova
Transnistria rahuvalvega.
«Tänane rahuvalvemudel seal ei vasta ühegi tunnuse poolest rahvusvahelistele
standarditele, olles tasakaalustamata ja hõlmates konflikti osapooli. Euroopa
Liit peab kaaluma võimalust asuda rahuvalvemissiooni etteotsa,» lisas Paet.
Lisaks juhtis välisminister Paet kolleegide tähelepanu viimastel nädalatel
kujunenud kriitilisele olukorrale Eesti ja Venemaa vahelistes
piiriületuspunktides. Toimetas Peeter Kuimet, PM online |
