Kaitseministeerium käivitas mullu kaks selle kümnendi kõige suuremat hanget - lühimaa õhutõrjesüsteemi hanke ning mereväe miinijahtijate väljavahetamise, selgub kaitseinvvesteeringute ülevaatest.

Kogu hangitav õhutõrjesüsteem on sidesüsteemi abil ühendatud tervikuks. Kuna tänapäeva õhutõrje nõuab ülitihedat koostööd õhuväe ja maaväe vahel, siis on see süsteem võimeline õhukaitseks vajalikku informatsiooni vahetama otse NATO hävitajate, luurelennukite ja staapidega.

Samal teemal: Eesti ostab Suurbritannialt kolm miinijahtijat Õhutõrjerelvade ost võib tuua teadusinvesteeringud Eesti hangib maa-õhk tüüpi lühimaa õhutõrjesüsteemi

Kaitseministeerium kutsus hankes osalema kaks firmat - Raytheon Company, kes toodab õhutõrjeraketti Stinger ning MBDA Missile Systems, kelle toodangus on rakett Mistral.

Miinitõrjelaevade väljavahetamise maksumus on 800 miljonit krooni. Enne "Sandown" laevade üleandmist Eesti mereväele tehakse laevadele Suurbritannias põhjalikud hooldus- ja remonttööd ning moderniseeritakse miinitõrjerelvastus.

"Sandown" klassi miinijahtijaid on ehitatud Vosper Thornycroft laevatehastes aastatel 1988-2001.

Lisaks tavapärasele miinitõrjele on võimalik mereväe laevu kasutada merepääste operatsioonides ning allveeroboteid veealuste installatsioonide kontrollimiseks ja uppunud või uputatud objektide tuvastamiseks.

Mereväes praegu kasutuses olevad miinitõrjelaevad on üle 40 aasta vanad.

Erivarustuse hanke maht relvastuse ja tehnika vallas oli 2005. aastal 210,8 miljonit krooni.

Rootsi firmalt SAAB Bofors sai kaisevägi moodsat tankitõrjelaskemoona granaadiheitjatele Carl-Gustaf.

Välihaubitsate ja muu suurtükiväepataljoni hanke tulemusena sai suurtükiväegrupp moodsa varustuse alates suurtükkidest kuni varuosade, veokite, sidevarustuse ja väljaõppeni.

12,7-mm raskekuulipildujate lisavarustuse hankega komplekteeris kaitsevägi Soomest hangitud PASI soomukid missioonide tarbeks. Tagasilööki pehmendavad vahealused ja Reflex-sihikud suurendavad oluliselt relvade tuleefektiivsust.

Rivi- ja lahingumasinate varustuse osas olid olulisimad kolm hanget kogusummas 201 miljonit krooni. Hollandist ja Saksamaalt hankis kaitsevägi transpordivahendid ning Soomest PASI soomukid Scoutspataljonile ja tema lahingutoetusüksusele. Lisaks hankis kaitsevägi mullu minilaaduri ja demineerimisroboti ning uued rajapuhastusmasinad.

Kaitseväe ehitistesse investeeris riik mullu 281 miljonit krooni.

Eelmisel aastal valmisid jalaväe väljaõppekeskuse Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon kasarmu, staabihoone ja remondihall. Väljaõppekeskuses rajati korralikud välisvõrgud ja teed kogusummas 84 miljonit krooni.

Lisaks valmisid Tapa väljaõppekeskuse staabihoone, õppehoone ja välisvõrgud ligi 70 miljoni krooni ning Rahuoperatsioonide Keskuse staabi- ja abihooned 30 miljoni krooni eest.

Mullu korrastas kaitsevägi Üksik-sidepataljoni kasarmuhooneid, Logistikakeskusele ehitati korralik töökoda, Lennuväebaas sai uue sidekeskuse ja Mereväebaasi rajati muundurjaam.

2005. aastal valmis kaitsejõudude strateegiline sidevõrk, mida kasutavad lisaks kaitseministeeriumile ja kaitseväele siseministeeriumi haldusalas olevad asutused. Järgmisel aastal valmib ka kaitsejõudude andmesidevõrk, mille raames ehitatakse välja dünaamiline infokommunikatsioonivõrk kõikidesse kaitseväe asutustesse ja väeosadesse.

Kaitseministeerium uuendab pidevalt kaitseväe side- ja infotehnoloogiat. Kaitseministeerium on viimase kuue aasta jooksul korraldanud igal aastal kogu valitsemisala hõlmava arvutustehnika avaliku hanke, mille keskmine väärtus on olnud 10 miljonit krooni.