|
Turvalisuspoliitika põhisuundade väljatöötamise eesmärk on piiritleda
turvalisuspoliitika ühtsed põhimõtted ja eesmärgid, millest peab lähtuma nii
avalik-, mittetulundus- kui ka erasektor, teatas siseministeerium, kes saatis
täna eelnõu teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks.
«Turvalisuspoliitika põhisuunad toetavad nüüdisaegse ühtse ja õigusriikliku
alusega avaliku korra kaitse süsteemi loomist Eestis,» ütles siseministeeriumi
projektijuht Lauri Lugna, üks eelnõu ettevalmistajatest.
Lugna selgitusel on kaitsesüsteemi loomisel lähtutud põhimõttest, et Eesti
sisemise stabiilsuse kindlustamiseks ning inimelude päästmiseks ja kaitsmiseks
on ohtude ennetamine ning kodanike kaasamine palju olulisem karistusõiguslikest
meetmetest.
«Just ennetus ja kaasamine on põhisuundade läbivaks ideeks,» rõhutab
Lugna.
Turvalisuspoliitika põhisuundade eelnõu sisus defineeritakse mõisted,
fikseeritakse põhimõtted, seatakse visioon, suunad ning eesmärgid.
Välja on toodud üheksa turvalisuspoliitika põhisuunda: julgem tunne, ohutum
liiklus, tuleohutum elukeskkond, kaitstum vara, vähem õnnetusi, ausam ühiskond,
turvalisem riik, kiirem abi ning tõhusam turvalisuspoliitika.
Eelnõus püstitatud eesmärkide seas on olulisel kohal liiklus- ja
tuleõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu vähendamine.
Lauri Lugna sõnul on eesmärkide saavutamiseks sõnastatud kõige olulisemad
protsessid võimalikult põhjalikult, et oleks üheselt mõistetav, mis tähtajaks
peavad need tehtud olema, kes on vastutav ja kes kaasvastutav
organisatsioon.
Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade väljatöötamine aastani 2015 on üks
Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
valitsusliidu programmis püsititatud ülesannetest.
Turvalisuspoliitika on osa Eesti riigi julgeolekupoliitikast ja rajaneb 2004.
aastal riigikogus heaks kiidetud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika
alustel.
Alates 6. augustist on eelnõu kättsaadav ka osalusveebis www.osale.ee, kus
kodanikuühendused ja huvirühmad saavad eelnõule esitada arvamusavaldusi ja
täiendusettepanekuid kuni 24. augustini.
Pärast kooskõlastusringi esitatakse eelnõu valitsusele ning seejärel
riigikogule arutamiseks ja heakskiitmiseks.
Toimetas Mirjam Mäekivi, Postimees.ee |
