|
Tallinna linnaregiooni uusasumeid ja seal elavate inimeste käitumist
analüüsinud uuringust selgub, et eeslinlase keskmine päevateekond küündis 70
kilomeetrini.
Puhkepäeviti ollakse paiksemad. Kümnendik uuringus osalenutest liikus päevas
keskmiselt isegi 120 kilomeetrit.
Samuti kümnendikku võib pidada nö kodusteks, kelle puhkepäeva teekond jääb
alla 5 kilomeetri.
Erinevate funktsioonidega linnapiirkondadel on erinev nädalane rütm.
Kesklinnas toimub põhiline tegevus tööpäeviti, transiitpiirkondades on liikumine
päevade lõikes ühtlasem.
Nädalavahetusel on ohtralt positsioneerimisi elurajoonides - Pirital ja
Haaberstis ning Harku, Rae, ja Viimsi valdades.
Paljud eeslinlased jäävadki puhkepäevadel koju pereringi nautima eeslinna
vaikust ja rahu.
Puhkepäeviti sõidetakse ka kaugemale Tallinnast, mõneti rohkem kui seda
tehakse äripäeviti töistel eesmärkidel.
Majanduslikult edukad ja aktiivsed eeslinlased külastasid tihti Tartu, Pärnu
ja Haapsalu piirkonda, üllatuslikult ei ole juhuvalimiga kaasatud osalejad
käinud Ida-Virumaal.
Eeslinlaste päevateekonna pikkust mõjutavad kõige tugevamalt sugu ja
tegevusala, aga mõistagi ka vanus.
Põhiliselt Tallinna piires asuvas töökohas viibiti keskmiselt 6 tundi päevas.
Linnast kaugemal elavad respondendid eelistasid vaba aega kodus või kodukandis
veeta.
Uuringus küsitleti 600 uusasumite elanikku ning mobiilpositsioneerimise abil
salvestati ligi 300 inimese 8 päeva teekond, mis võimaldas senisest oluliselt
täpsemini analüüsida eeslinlaste elulaadi ja nende ruumilist käitumist.
Tallinna uusasumites elavad majanduslikult edukad keskealised inimesed,
perede keskmine suurus kortermajades on 2,7 ja pereelamutes 3,4 inimest.
Eeslinlased on äripäeviti kauem kodust eemal kui linlased, hommikut
alustatakse varem, päevas läbitakse keskmiselt 40-60 kilomeetrit.
Uuringu eesmärk oli testida mobiilpositsioneerimisel põhinevat
ajalis-ruumilise käitumise uurimise metoodikat ja välja töötada dünaamilise
planeerimismudeli alused.
TÜ geograafia instituudi teadlaste Rein Ahas ja Antti Roose juhtimisel
inventeeriti tänavu jaanuaris kõik teadaolevad Tallinna linnaregiooni kuuluvad
Harju- ja Raplamaa uusasumid, see tähendab pärast 1991 aastat ehitatud külad,
kus on vähemalt 5 leibkonda maksimaalselt 200 meetrise vahemaaga.
Uusasumiste inventuuril koostati unikaalne andmebaas, mis sisaldab asumite
kirjeldusi, kaarte ja fotosid.
Koostöös TNS EMOR-iga küsitleti uusasumites põhjalikult 600 leibkonna
esindajat ning koostöös OÜ Positiumiga mobiilpositsioneeriti 277 inimese
liikumist 8 päeva vältel.
Pärast 1991. aastat on Tallinna tagamaale rajatud 171 uusasumit 3421 elamuga,
millest 89 protsenti on ühepereelamud.
Kokku elab vaadeldud uusasumites üle 17 500 inimese. Toimetas Alo Raun, PM online |