Tallinna joogiveevaru, Ülemiste veetase on järve kammitsevate tammide madalamast servast vaid 37 sentimeetrit allpool. Järv on neelanud isegi veepuhastusjaama paadisadama, kattes paadikai veekihiga.

Veetaseme äkilises tõusus tavalisest tasemest kolmekümne sentimeetri võrra kõrgemale on süüdi möödunud nädalased lausvihmad, mille tagajärjel koguneb järve siiamaani vett järvetagustelt valgaladelt. Kuna maa on paljudes kohtades üle ujutatud, koguneb vett järve järjest juurde.

Abilinnapea Jüri Ratase sõnul on järve veetase praegu ühe sentimeetri võrra kõrgem kui 1997. aastal, mil registreeriti seni kõrgeim teadaolev veeseis. See on sundinud võtma linna ja vee-ettevõtet tarvitusele erandlikud abinõud, lastes nii puhastatud kui puhastamata järvevett kanalisatsiooni.

Ratas kinnitas, et praegu mingit ohtu linnale pole, küll võib see aga tekkida, kui peaks korduma samasugune lausvihm, nagu möödunud nädalal. «Praegu me veel hädakella ei löö,» sõnas Ratas.

AS Tallinna Vesi tehnilise teenistuse juht Meelis Eldermann ütles eile õhtul, et viimasel ööpäeval on õnnestunud hoida veetaset ühtlasena 2 meetri ja 29 sentimeetri kõrgusel ehk järve kammitsevate tammide madalamast servast 37 sentimeetrit allpool. Järve madalam serv on Järvevana tee ääres Mustamäe poolses otsas.

Järv uputas sadama

Järv on neelanud isegi veepuhastusjaama paadisadama, kattes paadikai veekihiga, seni on vesi üritanud sisse murda veepuhastusjaama maa-alustesse filtriruumidesse, mis müüriti vaenlase pealetungi eest kinni liivakottide valliga. Eldermann ütles, et laupäevast alates filtriruumidesse tungivat vett pumbatakse sealt välja ja puhastusjaamale ohtu pole.

Et Ülemiste veetaset mitte kerkida lasta, on avatud seitse väljapääsu, mille kaudu vuliseb järvevesi kanalisatsiooni ning merre – viie väljapääsu kaudu läheb vesi linna kanalisatsiooni kaudu Paljassaare veepuhastusjaama, kaks teed viivad aga otse merre.

Kui väljapääsude kaudu jõuab ööpäevas järvest minema voolata 200 000 kuupmeetrit vett, siis järve valgalalt Kurna oja ja Vaskjala-Ülemiste kanali kaudu tulvas vett laupäeval juurde 300 000 – 400 000 kuupmeetrit. Et vähendada Ülemiste veetaset ühe sentimeetri võrra, tuleb vabaneda 100 000 kuupmeetrist veest.

Laupäeval kogunesid linnajuhid, vee-ettevõtjad ja päästjad arutama, kuidas järve ja selle ülekäte läinud peremeest – legendaarset Ülemiste vanakest taltsutada. Tallinna tuletõrje- ja päästeameti ning Harjumaa päästeteenistuse meeskonnad saadeti tühjaks pumpama Jürist algavat Vaskjala-Ülemiste kanalit. Tavaliselt on kanali lüüsid avatud, et koguda Pirita jõele paisutatud Vaskjala veehoidlast pealinnale joogivett, nüüd tuli lüüsid aga hoopis sulgeda.

Voolu ümber ei pööranud

Eldermann märkis, et veemehed ja päästjad lootsid panna kanali tagurpidi voolama, tõmmates 40 sentimeetrit kõrgemast Ülemiste järvest vett Vaskjalga tagasi. See aga ei õnnestunud ja rahulduti kanali tühjendamisega. Kaheksa päästeautot pumpasid vett kogu pühapäeva, eile jätkasid tööd üks Tallinna ja üks Harju-Risti komando pumbaauto.

Päästjad Viktor Siimann ja Nail Potmarjov vaatasid esmaspäeval, kuidas kohalik poiss Ivar Hallik (11) püüdis tühjenevast kanalist õngega viidikaid. Suuremad haugivolaskid, latikad ja angerjad kihutasid kalamehe eest põlvekõrguses vees minema, nagu allveelaevad. Mõlemad päästjad olid vett pumpamas juba eelmisest päevast ja ootasid vahetust.

Nii Eldermann kui abilinnapea Ratas kinnitasid, et Ülemiste vanake võiks pealinnale vee pealelaskmisega oodata – linn pole ka praegu veel päris valmis.

«Öelge Ülemiste vanakesele edasi, et Tallinn võtab hoiatust tõsiselt, aga linn pole veel sugugi valmis,» lausus Ratas.

Ka Eldermann märkis, et vanake peaks end olukorraga kurssi viima. «Vaadaku ringi, majad, tornid igal pool kerkivad,» soovitas Eldermann.

Linn valmistub vee pealetungiks

Tänaseks tehtud

• Avatud on järve ülevool, mis suubub otse merre Kadrioru kohviku juurest.

• Puhastamata ja puhastatud vett pumbatakse otse ühiskanalisatsiooni.

• Vaskjala veehoidla-Ülemiste järve kanal suleti ja pumbatakse tühjaks.

Varuvõimalused

• Kurna oja sulgemine liivakottidest tammiga.

• Suure hulga joogivee suunamine kanalisatsiooni.

• Ülemiste järve tammide kindlustamine liivakottidega.

• Võimsamate pumpade toomine põlevkivikaevandustest ja päästeametilt.

• Sõjaväe kaasamine kindlustustöödesse.

Allikad: AS Tallinna Vesi, Tallinna Linnavalitsus

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.14