Riigikantselei Euroopa Liidu teabetalituse juhataja Villu Känd kirjutab, et USA ei tohiks siduda viisavabadust Iraagis ja Afganistanis missioonil olevate sõdurite arvuga, kuna mitmetel USAga viisavabadust nautivatel riikidel ei ole nendes riikides üldse vägesid.

Ameerika ja Euroopa Liidu vahel on taas puhkenud diskussioon viisavabaduse üle. Probleem on selles, et samal ajal kui Euroopa Liidu liikmesriigid ameeriklastelt viisat ei nõua, pole USA uutele liikmesriikidele (v.a Sloveenia) ning Kreekale viisavabadust kehtestanud. Nõnda tuleb ka eestlastel tasuda sajadollarilist viisatasu, käia saatkonnas vestlusel ning jääda luba ootama.

Tegemist on ebavõrdse olukorraga ning enne viimast ELi ja USA tippkohtumist tõstatati see küsimus eurooplaste poolt üles.

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso süüdistas ameeriklasi diskrimineerimises ning teise klassi kodanike kategooria loomises. Euroopa Liidu ametnikud hoiatasid vastumeetmete eest, kui Ühendriigid probleemi lahendamiseks samme ei astu.

Tippkohtumisel siiski teemat teravalt ei käsitletud ning kohtumise lõppdeklaratsioon jäi selles küsimuses väga üldsõnaliseks.

Mingil moel näivad asjad siiski liikuvat. On teada, et kongressis arutatakse üht eelnõu, mis annaks praeguse versiooni kohaselt kaheaastase viisavabaduse vaid neile ELi liikmesriikidele, kel on vähemalt 300 meest Iraagis või Afganistanis ning kes ei kujuta endast julgeolekuohtu.

Kuigi on väga kahtlane, kas selline seadus jõustub, on see juba Eesti meedias tekitanud elavat vastukaja. Kuidas saab viisaküsimust sõdurite arvuga siduda?! Pealegi pole mõnel riigil, kel viisavabadus antud, USAle appi saadetud ühtegi sõdurit.

Samal ajal võib kuulda, et viisanõude tühistamise asemel on USA kongress liikumas pigem selles suunas, et julgeolekukaalutlustel riiki sissepääsu karmistada.

Ehk võib USAst aru saada. Oma riigi heaolu ja julgeolek on ikkagi kõige tähtsam. On ju Ameerika täis illegaalseid õnneotsijaid, kelle seas on tõepoolest arvukalt ka idaeurooplasi.