|
Põhja ringkonnaprokurör Katrin Sutt lõpetas Mae tegevuse uurimiseks 2004.
aasta novembris alustatud kriminaalasja kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
Sutt leidis, et kriminaalasjas politsei poolt kogutud tõendid olid küll
piisavad Maele kohtueelsel uurimisel kahtlustuse esitamiseks, kuid ei ole
piisavad esitamaks süüdistust ega tõendamaks ametiseisundi kuritarvitamist,
võõra asja hävitamist ja võltsitud dokumendi kasutamist.
«Tulenevalt kriminaalmenetluse põhimõtetest tõlgendatakse kõrvaldamata
kahtlused kriminaalmenetluses alati kahtlustatava kasuks. Osa kahtlustuses
toodud episoode oli aga tänaseks aegunud,» ütles Sutt BNS-ile.
Maed kahtlustati kokku neljas episoodis, mis kõik käsitlesid tema omaaegset
tegevust Keila vallavanemana.
Esimene episood puudutab Keila valla poolt 1998. aastal Kloogarannas ühele
ettevõttele puidust lava ehitamiseks loa andmist ning hiljem sama ehitise
võtmist valla omandisse ja hävitamist.
Ehitise omaniku sõnul põhjustas vald oma väidetavalt ebaseadusliku tegevusega
firmale ligi 200 000 krooni kahju.
Teine episood puudutab riigilt Keila vallale eraldatud raha arvatavalt
ebasihipärast kasutamist ning kolmas episood kahtlast kinnisvaratehingut, mille
tulemusel sai erafirma äärmiselt odavalt endale üle 20 hektari mereäärset
maad.
Samuti lasus Mael kahtlus, et ta esitas keskkriminaalpolitsei töötajatele
võltsitud dokumendi, kui andis selgitusi oma tegudest Keila vallajuhina.
Mae aastatetagune tegevus Keila vallavanemana tõusis taas uurimisorganite
huviorbiiti mullu kevadel, kui riigikontroll palus keskkriminaalpolitseil taas
uurida valla tehinguid.
Riigikontroll palus keskkriminaalpolitseil uurida, kas 2000. aastal tegutses
Mae juhitud Keila vallavalitsus seaduslikult, kui müüs ühele osaühingule maha
hoone ja andis sellega ostjale õiguse erastada maja juurde 23,4 hektarit
mereäärset maad.
Samuti informeeris riigikontroll rahandusministeeriumi ja riigiprokuratuuri
erakorralise auditi tulemustest, mille järgi sai riik Keila vallavalitsuselt
tüssata, sest ligi miljon krooni erastamisagentuurilt laekunud riigi raha
kasutati vallas väidetavalt mittesihipäraselt.
Riigikontroll leidis samuti, et auditi käigus üritas Keila praegune
vallavalitsus audiitorit eksitada ning vallavanem andis riigikontrollile
teadvalt väärinformatsiooni.
Riigikontrolli auditit alustati pärast Keila valla elanike kirja, kus nad
avaldasid kahtlust, et Keila vald on kasutanud 1999. ja 2000. aastal
erastamisagentuuri kaudu riigilt saadud raha vääralt.
Keila vald sai riigilt raha varem sõjaväele kuulunud rajatiste korrastamiseks
Keila-Joal ja Kloogal ning Laokülas kahe elamu ning laohoone ümberehitamiseks
turva- ja sotsiaalmajadeks.
Tegelikult vallavalitsus Laokülas mingeid töid ei teinud ning
kaitseministeeriumilt saadud hooneid pole vald kasutanud. Riigilt saadud 910 000
krooni kulutas vallavalitsus väidetavalt täiendavate vahenditena Karjaküla
sotsiaalmaja rajamisel, leidis riigikontroll.
Keila vallavalitsuse heakskiidu saanud kahtlane kinnisvaratehing puudutas
riigikontrolli andmetel 2000. aastal langetatud otsust müüa mere ääres olev
laohoone OÜ-le Caparison ja anda õigus firmale erastada maja juurde 23,4
hektarit hinnalist mereäärset maad.
Riigikontroll palus keskkriminaalpolitseil selgitada, kas Keila
vallavalitsusel oli seaduslik õigus antud hoonet laohoonena müüa, sest auditi
käigus ilmnenud faktid viitasid maja müümisel äärmiselt kahtlastele asjaoludele.
Nimelt oli vallal õigus teha tehinguid kaitseministeeriumilt saadud vana
sõjaväehoonega, kuid auditi käigus tekkis kahtlus, et kaitseministeeriumilt
saadud hoone pähe müüs vald maha hoopis mitu kilomeetrit eemal mere ääres asuva
laohoone.
See hoone oleks pidanud aga peremeheta varana kuuluma hoopis riigile ja vald
poleks tohtinud sellega tehinguid teha.
Mere ääres oleva hoone ostnud OÜ Caparison müüs selle omakorda oma osanikule,
kelle palvel muutis vallavalitsus hoone kasutusotstarbe laohoonest elamuks ja
lubas hoone omanikul eelisostuõigusega erastada 23,4 hektarit mereäärset maad.
Hoone vallalt ostnud isik müüs selle 2001. aasta märtsis
maha. |
kõik galeriid
