Gudrun Schymani sõnul paljastab feminism soolisi stereotüüpe, mis ei lase meestel ja naistel võrdsetena teineteist armastada. Foto: Scanpix

Mis vahepeal juhtus? Mehed kolkisid selle ajaga läbi ligi kümme naist, üks naine langes vägistamise ohvriks. Õudus toimus seejuures rahumeelses Rootsis – riigis, mis on eestlaste jaoks põhjamaise edumudeli musternäidis.

Gudrun Schyman (57), Rootsi esifeminist teab, mida selliste jõhkarditega peale hakata. Tuleb välja arvutada, kui palju läheb maksma meeste vägivald naiste kallal – ravikulud, kohtuprotsessid, varjupaikade ülalpidamine jne – ja kui palju see sööb raha, mis võiks pigem minna naiste palkade võrdsustamiseks meeste sissetulekuga ja

Samal teemal: Kommentaar: Rootslaste kannatus on katkenud Repliik: Kerge naerda (1)

ja panna mehed toorutsemise eest maksma ehk kehtestada n-ö meestemaks? küsin Schymanilt tema kabinetis Rootsi parlamendi, riigipäeva hoones. «Meeste maks – see on meedia antud nimi,» kinnitab ta. «Mina pole sellise maksu ettepanekut teinud.»

Ometi on Schyman öelnud, et mehed peavad oma tegude eest kandma kollektiivset finantsvastutust.

Süütud mehed

Schyman on suutnud tekitada oma feministlike väljaastumistega suuremaid järellainetusi kui 8. jaanuaril üle ta kodumaa tuisanud nimekaimust hiidtorm Gudrun.

Schymani ellukutsutud liikumine Feministlik Initsiatiiv, mis võitleb kõigest hingest meestekeskse maailma ja elukorralduse vastu, on pälvinud tähelepanu Norrast-Taanist Horvaatiani – kui otsustada riikide järgi, kus ta ainuüksi kahel viimasel nädalal on käinud oma sõnumit levitamas.

Siiski ei saada Schymani kõikjal aplausid. Stockholmi kesklinna hotelli meesadministraator, kellele ütlen, et lähen intervjueerima kuulsat esifeministi, tunnistab mitterootsiliku otsekohesusega, et tema ei ole nõus millegagi, mida too räägib. Ka riigipäeva kaks turvameest ei suuda muiet tagasi hoida, kui kannan neile ette, kellega kohtuma saabusin.

Schymani-vastaseid leidub ka mõjukatel positsioonidel. Näiteks soolise võrdõiguslikkuse küsimuste minister Jens Orback on kuulutanud nn meestemaksu kohta, et tema on Schymani meeste kollektiivvastutuse jutust väsinud ega tunne endal teiste meeste kuritegude pärast süüd, täpselt nagu ta ei tunne valge mehena õlgadel koormat apartheidi või saksa juurtega mehena holokausti pärast.

Nii jõuline vastulöök näitab, et Schyman, feminist – seda rõhutab ta ise – on tugev ja arvestatav jõud. Tal tundub pikkust 180 sentimeetri ligi (tõsi, 2-3 pügalat sellest tuleb kanda kontsade arvele). Ta selg on sirge ja figuur sale. Kulmud teevad värvitud ripsmete kohal kõrge kaare. Ent sõrmed on hirmus suured ja tugevad, mehelikud küüned kui laiad ümarad nööbid.

Schymani tugevus ei paista üksnes välimusest, vaid ka vankumatust kindlameelsusest, millega ta oma maailmavaadet kaitseb. Poliitilised parteid tegelevad vaid klassivõitlusega, väidab ta, ning kõik ülejäänu, sealhulgas naiste õigused, on taandatud teisejärguliseks, nagu oleks tegu mõne vähemusega.

Pornostunud ühiskond

Kuhu ka ühiskonnas ei vaata, kõikjal näeb Schyman naiste diskrimineerimist, alates närusematest palkadest ja lõpetades koduse vägivallaga. Lisaks on nii reklaamides kui keelekasutuses hoogustunud seksism võtnud tema hinnangul võimust nii tugevasti, et on viinud ühiskonna pornostumiseni.

Kuigi Rootsi valitsuses on pooled naised ja parlamendis on neid 44 protsenti, kõlab Schymani diagnoos: «Naiste võimalused tööturul on viletsamad kui kümne aasta eest.»

Et seisukohtadele jõudu lisada, pikib Schyman alatasa, iga kolme-nelja lause järel, oma soravasse, täpselt sõnastatud juttu väljendeid, nagu gender power system või patriarchal power structure, viidates meeste võimusüsteemile.

Seda kuuldes ei saa jätta küsimata, kas ta pole pisut paranoiline, nähes kõikjal meeste vandenõu naiste vastu. «Ma ei ole paranoiline,» pareerib Schyman. «Ma olen realistlik.»

Oleks ülekohtune väita, et Schymani jutus puudub loogika. Iseasi, kui paljud sellega nõustuvad. Vähemasti on feministi väitel Rootsis 4000 neid, kes alates aprillist Feministliku Initsiatiivi koduleheküljel liikumisele toetust on avaldanud. Mismoodi ta selle numbri kokku on saanud, sellele jääb vaatamata kahekordsele üleküsimisele vastus saamata.

Iganenud pere-mudel

Kristlike demokraatide juht Göran Hägglund on kuulutanud, et feminism ohustab perekonda ning külvab pingeid meeste ja naiste vahele.

«Mulle tundub hoopis vastupidi,» lausub Schyman. «Feminism tähendab armastuse päästmist.» Feminism paljastab soolisi stereotüüpe, mille olemasolu ei võimalda võrdsete isiksustena üksteist armastada, selgitab ta. Ja lisab: «Feminism on analüüsivahend, et uurida, miks tekivad konfliktid, ja kui näeme konflikte, siis suudame neist lahti saada.»

Nii räägib naine, kellel on parasjagu käsil neljas enda väitel pikaajaline suhe – sedapuhku rootsi-prantsuse päritolu arhitektiga –, kuid kes ei ole kordagi olnud abielus. Enda sõnul ei saa ta abielu institutsioonist lihtsalt aru. Schymanile ei tähenda abielu muud kui kontrolli teise inimese üle, sest abielus on selgelt piiritletud rollid ja vastutus.

Sellegipoolest on Schymanil ühest suhtest kaks last, 25-aastane tütar ja 26-aastane poeg. Ometi pole ükski neljast mehest teda endale naiseks palunud. «See pole tulnud kõne allagi, et abielluda,» kinnitab ta.

Kui Schymani jutud võrdsusest tunduvad kommunistlikud, pole see sugugi vale. Ta alustas 1970. aastatel marksisti-leninistina – armastuse tõttu, vabandab ta nüüd. Esimene kallim oli nimelt Rootsi kompartei aktivist ning Schyman järgnes talle selle ridadesse.

Pettus maksudega

Kui Schyman marksistid-leninistid maha jättis – ja seejärel ka esimese armastuse hülgas –, liitus ta Vasakparteiga ning tõusis koguni selle etteotsa. Süüdistused maksupettuses sundisid teda tunamullu parteijuhi kohalt tagasi astuma.

Pole hullu – nüüd plaanib Schyman luua oma erakonna, feministliku partei. Seda hoolimata peaminister Göran Perssoni kartusest, et naisõiguslaste erakond killustab sotsiaaldemokraatlikke jõude ning toob Rootsis võimule parempoolsed.

Schyman ei kuula aga peaministrit, kes seab nagu tüüpiline 19. sajandi meespoliitik klassivõitluse huvid kõrgemale soolise võrdõiguslikkuse saavutamisest. Feministliku erakonna moodustamise esialgse tähtajana on kirjas september.

Schymanile ei tähenda see lahingu lõppu, vaid pigem tõsise võistluse algust. Oma missiooni loeb ta täidetuks siis, kui on saavutanud meeste ja naiste võrdsuse. Täpsemini: tõelise võrdsuse.

Seega tuleb sügisel kell käima panna. Kui feministid on sihile jõudnud ja kella võib kinni lüüa, ütleb juba Schyman ise. Näis, mis vahepeal juhtub.

CV

Gudrun Schyman

• Rootsi feministliku liikumise Feministlik Initsiatiiv üks juhte, parlamendiliige

• Rootsi Vasakpartei juht 1993-2003, astus tagasi pärast süüdistusi maksupettuses

• Alustas poliitilist karjääri 1970. aastatel Rootsi Kommunistliku Partei marksistlik-leninliku tiiva ridades

• Plaanib sügisel kutsuda ellu Rootsi Feministliku Partei

• Seni olnud pikaajalises suhtes kolme mehega, praegu elab neljandaga

• 25-aastase tütre ja 26-aastase poja ema, 8-aastase pojalapse vanaema

Allikas: PM

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.82