Armas rahvas, head peolised!

Samal teemal: Tallinnas algas 24. üldlaulupidu (15)

On imeline tunne olla oma rahva seas lauluväljakul. Siin tajume end suure ja õnneliku, ühtekuuluva rahvana. Just lauluväljakul oleme aastakümneid kogenud rõõmu koosolemisest ning tundnud uhkust eesti kultuuri rikkuse üle.

Siin on kokku saanud rahvuskaaslased kogu maailmast. Öeldes tere tulemast koju kõigile, kes siit erinevatel aegadel ja põhjustel läinud, ootame teid tagasi Kodu-Eestisse.

Meie üldlaulupidu on nüüdseks juba 135-aastane. Vähesed tavad suudavad ajaproovile nii kaua vastu panna ja üha uusi sõpru leida. Laulupidu on endistviisi oodatud ja armastatud. Küllap seepärast, et ühislaulmine on osa meie rahva elust.

Laulu toel on eestlased nii rahvuseks kui ka vabaks saanud. Just siin, meie pühas paigas, leidsid aset Eesti vabadusvõitluse tipphetked.

Laulupidu on läbi oma ajaloo sisendanud uhkust eestlaseks olemise üle. 135 suve tagasi oli esimese üldlaulupeo kavas küll ainult kaks eesti algupärandit. Ent seda jõulisemalt kõlasid Aleksander Kunileidi laulud «Sind surmani» ja «Mu isamaa on minu arm». Hiljem sai just Lydia Koidula isamaaluuletusele kirjutatud Gustav Ernesaksa laulust rahvusmeelsuse kirgas väljendus.

Tänane pidu on juba kahekümne neljas, kuid alles seitsmes vabas Eestis.

Aastaid väljendas laulupidu vastuseisu võõrkultuurile ja -võimule ning saatis rahvuskaaslastele ja kogu maailmale sõnumi vabadusesoovist. Nüüd oleme ühtsed ja tugevad mitte vastuseisus, vaid mõttekaasluses teiste Euroopa rahvastega.

Elu Euroopa kultuuriruumis tähendab võrdsete, kuid samas erinäoliste partnerite kooslust. Edukad oleme selles koosluses siis, kui säilitame oma kultuuri erilisuse ning eneseusu ka üleilmastumise ja massikultuuri leviku ajastul.

Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon kuulub maailmakultuuri varamusse. Seda kinnitas UNESCO, arvates meie peod inimkonna vaimse pärandi meistriteoste hulka. Selle tõestuseks on samuti siia saabunud tuhanded peolised. Nende seas on meie külalisi ning rahvuskaaslasi merede ja maade tagant, kus eesti kultuuri alalhoidmine tähendab nii eluviisi kui missiooni.

Tänan südamest kõiki lauljaid, tantsijaid, pillimehi ja nende juhendajaid. Teie pühendumisest sünnib ilu, mis kaunistab meie päevi. Usun, et kõik peolised võtavad siit lisaks kustumatule elamusele kaasa erakordse meie-tunde. Seeläbi tugevneb ühtehoidmine ja laulupeotraditsioon.

Eestluse hoidjad kogu maailmast on kindlasti osalised järgmistelgi pidudel. Loodan, et ka siis on teiste seas Portlandi «Tulehoidjate» noor tantsija Alar Teose, kes täna tähistab oma 14. sünnipäeva.

Palju õnne talle ja teistelegi peolistele! Õnnitlen publikut, kel on võimalus kaasa elada Eestit ühendavale rõõmupeole.

Täna leiab aset teinegi tähtis sündmus: peatselt langeb kate Gustav Ernesaksa mälestusmärgilt. Eesti Meestelaulu Seltsi algatusel ning riigi, omavalitsuste ja kogu rahva toetusel jõuab Laulutaat taas lauluväljakule.

Kõlagu siis tema auks meie kaunimad laulud!

Rõõmsat pidu meile kõigile!

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.85