Juba nädal tagasi kinnitas Vene välisminister Sergei Lavrov telefonikõnes Eesti kolleegile Urmas Paetile, et Moskva täidab oma kohustused Eesti saatkonna julgeoleku tagamisel.

Samal teemal: Vene noortejõugud jätkasid rünnakuid Eesti saadiku vastu

Võib vaid ette kujutada, kuidas käituksid Vene võimud, kui nende saatkonnahoonel rebitaks maha riigilipp ning suursaadik peaks iga saatkonnast väljumise korrakaitsjatega kooskõlastama. Õnneks ei saaks Eestis niisugused asjad võimude otsesel heakskiidul juhtuda, kuna elame euroopalikus riigis.

Venemaal toimuva puhul pole ammu mingit kahtlust, et saatkonna ümber märatsevad našistid teevad seda Kremli õnnistusel. Sellest annavad tunnistust nii aktsioonide ülihea korraldus kui ka Venemaa enda parlamendisaadikute kinnitus, et soovi korral suudaks miilits saatkonna ümber olevad tänavad kiiresti puhtaks teha.

Pärast president Vladimir Putini sõjakat kõnet, mis kuulutas moratooriumi Euroopa tavarelvastusleppele, on Venemaa sisuliselt kuulutanud moratooriumi ka Viini diplomaatiliste suhete konventsioonile. Euroopa Liidu demarš Vene välisministeeriumile tähendab üsna selget ametlikku seisukohavõttu. Mitte kellelgi Euroopa Liidus pole kahtlust, et Moskva ei täida Viini konventsiooniga sätestatud kohustust tagada diplomaatilise esinduse puutumatus ja normaalne töö.

Saatkonna töös hoidmine Eesti diplomaatide poolt säärastes tingimustes väärib imetlust. Hoolimata pidevast ohust isiklikule julgeolekule väljaspool saatkonnahoonet jätkasid nad Eesti seisukohtade tutvustamist ning sealse meedia asjakohase teabega varustamist Eestis toimuva kohta.

Oluline on, et Moskva mõistaks – säärane käitumine pole 21. sajandi Euroopas aktsepteeritud. Jõhkrad jõudemonstratsioonid kannavad stalinlikku maiku ning ei aita Kremlit oma tahte läbisurumisel. Kuniks Moskvas sellest aru ei saada, pole Euroopa Liidul sellise riigiga millestki rääkida.

Loodetavasti pääseb mõistus võidule nii Moskvas Smolenski väljakul, kus asub välisministeeriumi peakorter, kui ka Kremlis. Kui Venemaa Euroopa Liidu juba tungivaks muutunud nõudmisi kuulda ei võta, on raske ette kujutada, mida võiksid kahe poole esindajad peatsel tippkohtumisel üldse arutada.