| Riigikantselei tellimusel läbi viidud küsitluse kohaselt on ELi suhtes mõnevõrra kriitilisemalt meelestatud madalama sissetulekuga elanikud. Aprillis läbi viidud küsitlusest selgus ka, et vaid iga viies Eesti elanik sooviks ELi asjades sõna sekka öelda. Sama palju oli neid, keda Euroopa asjad ei huvita. Pool küsitletuist ehk 51 protsenti pidas kaasa rääkimist tulutuks, arvates, et tema seisukoht ei muudaks midagi. Enam kui pooled (53 protsenti) Eesti elanikud hindasid saadaolevat teavet ELi kohta piisavaks. Rohkem ELi puudutavat infot soovis saada 36 protsenti kõigist vastanutest. Erinev on olukord mitte-eestlaste hulgas, kus informatsiooni ELi kohta sooviks rohkem saada 52 protsenti vastanutest. Küsitluse andmeil püsib Eesti 15 kuni 74 aastaste kodanike toetus Eesti kuulumisele ELi stabiilsena, olles aprillis 67 protsenti. Samuti pole muutunud toetus euro kasutuselevõtule Eestis. Eurole ülemineku poolt oli aprillis 41 ja vastu 49 protsenti elanikest. TNS Emor viis telefoni teel tehtava Omnibuss-küsitluse raames läbi uuringu 1001 15 kuni 74-aastase Eesti elaniku seas, kellest 792 olid valimisealised Eesti kodanikud. Täies mahus on uuring saadaval riigikantselei kodulehel . Toimetas Peeter Kuimet, reporter/toimetaja
|
TNS Emori küsitluse andmeil arvab pool Eesti elanikkonnast, et elu pole Euroopa Liitu kuulumise kahe aasta jooksul muutunud, 30 protsendi hinnangul on elu läinud paremaks ning üksnes 15 protsendi arvates on elu läinud halvemaks. 
Vanemad uudised
