USA merejalaväelaste relvastusse kuuluv Aktiivtõrjesüsteem, mis on võimeline kuni 600 meetri kaugusel asuvale vaenlasele tugevat valu tekitama. Foto: repro

Teoreetiliselt peaksid uudsed relvad olema senistest ohutumad nii kurjategijatele kui juhuslikele möödujatele, ent nende väljatöötamist ümbritseb sedavõrd tihe saladusteloor, et sellele väitele on võimatu erapooletut kinnitust saada.

NIJ soostus kolme uut relvatüüpi vaid üldjoontes kirjeldama.

Esimene neist on ettevõtte Raytheon arendatav raadiosagedusrelv, mis näib üldjoontes meenutavat sama firma 2001. aastal merejalaväele loodud aktiivtõrjesüsteemi.

Militaarversioon kuumutab inimese nahka 95-gigahertsise mikrolainekiirega ning tekitab 600 meetri raadiuses ohvrile tugevat valu, kuid ei kahjusta ta tervist Raytheoni kinnitusel püsivalt.

NIJ palkas ettevõtte looma relva prototüüpi politseijõudude tarbeks. Kuna relv peab olema kaasaskantav, kasutab see ilmselt vähem energiat ning on lühema mõjuulatusega.

Teist seadeldist kirjeldab NIJ kui «esimest kaasaskantavat omalaadset kuumusmõjutavat relva», mis kasutab «pealetungi eest kaitsmiseks, rahvamassi kontrolli all hoidmiseks ja juurdepääsu piiramiseks» pooljuhtlaserit.

Teadaolevalt ei ole praegu kasutuses ühtegi sarnase tööpõhimõttega relva, mistõttu selle mõju ning efektiivsus pole selge.

Nende kahe seadeldise kohta võib leida mõningaid vihjeid 2004. aasta novembrist pärinevast NIJ uurimisdivisjoni raportist.

Selles kirjeldab NIJ ametnik Joe Cecconi võimalikku juhitava energiaga haavlipüssi mõõtu relva prototüüpi, mis tekitab 15 sentimeetrise läbimõõdu ning 16 meetrise ulatusega suure kuumusega toimeala.

Relv kasutab 12-laengulist salve ning üksiklasu sooritamiseks kulub alla sekundi.

NIJ ei nõustunud kinnitama ega ümber lükkama, kas tegemist võib olla raadiosagedus- või kuumusrelva kirjeldusega.

Kolmas politseijõudude tarbeks kohandatav relv on sihtmärgil «plasmasähvatuse lajatust» tekitav laser, millel on inimesele tuimestav ning segadusseajav mõju.

See meenutab USA merejalaväelaste tarbeks välja töötatud Pulseeriva Energia Saatja (PEP) süsteemi. Militaarsüsteem kasutab keemilist laserit ja kaalub umbes 200 kilogrammi.

NIJ tellis ettevõttelt Sterling Photonics «tehnoloogilise platvormi» politseiversioonist, mis kasutab elektritoidet ning on kaasaskantav.

Kõik kolm uuringuprogrammi lõppevad septembris, ent NIJ avaldatud informatsioonis on relvade omaduste kohta sedavõrd vähe andmeid, et nende ohutust on täiesti võimatu hinnata.

Hetkel ei kasuta USA korrakaitsjad ühtegi mittesurmavat juhitavenergiarelva.

Enim meenutab neid politsei relvastuses olev elektrišokki põhjustav taser, mis loodi 70. aastatel ning muutus mittesurmava relvana politseinike seas eriti populaarseks kaks aastakümmet hiljem.

Väidetavalt on taser siiski põhjustanud surmajuhtumeid ja korrakaitsjad kalduvad seda kahtlustatavate peal kuritarvitama.

Relvaasjatundjad kardavad, et samamoodi võivad loodetust ohtlikumaks osutuda ka uued relvad ning politseinikud hakkavad neidki kahtlusaluste piinamiseks kasutama.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5