Vanad bakalaureused võrdsustuvad magistriga
(112)
03.05.2005 00:01
Priit Rum, Üliõpilasleht
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Vana, nelja-aastase bakalaureusekraadi tase võib muutuda võrdseks uue,
viieaastase magistrikraadiga, kui valitsus kiidab heaks vastava
eelnõu.
Kuigi nelja-aastase õppe läbinute kraad jääks nime poolest bakalaureuseks, laieneksid neile samad õigused, mis magistrikraadi omanikele. Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse talituse juhataja Annika Tina ütles, et juhul, kui valitsus kvalifikatsioonide vastavuse määruse eelnõu heaks kiidab, saavad kõik magistrikraadiga võrdsustatud diplomite omanikud juba järgmisel õppeaastal doktoriõppesse kandideerida. «HTMi huvi on leida kõige tõhusam moodus, kuidas nelja-aastaste bakalaureuste konkurentsivõime tagada,» rääkis Tina. Ta märkis, et peamine probleem, mis uue määruse kooskõlastusringil kerkis, on küsimus nelja-aastase bakalaureuse edasiõppimise võimalustest ja vajadustest. Ühtlustamise põhjendus «Kvalifikatsioonide ühtlustamine ei ole piisavalt hästi põhjendatud,» sõnas Tartu Ülikooli (TÜ) füüsikateaduskonnas õppiv Vahur Zadin, kes loodab sel aastal lõpetada vana õppekava bakalaureusena. Zadini sõnul on füüsika eriala bakalaureuse- ja magistrikraadid väga erinevad ja neid ei saa samastada. Kraade võrdsustava määruse seletuskirja järgi lähtutakse tasemete ühtlustamisel sellest, et nii vana, nelja-aastase bakalaureuseõppe kui ka uue, 3+2 süsteemi magistriõppe eesmärk on anda spetsialisti lõppkvalifikatsioon, mis võimaldaks õpitud erialal tööle asuda. Samuti vastab nelja-aastane bakalaureusekraad oma sisult rahvusvahelisele magistritasemele. Eesti Kunstiakadeemia prorektori Lylian Meisteri hinnangul oleks säärane lahendus õige, sest nelja-aastane bakalaureus sarnaneb pigem uue õppekava magistri- kui bakalaureusetasemega. «Leian, et vastasel juhul sulgeksime noorte ees väga paljude töökohtade uksed,» kommenteeris kunstiakadeemia prorektor. Piirangud edasiõppimisel Ülikooliseaduses piiratakse ka õigust riigi kulul teist korda samal kõrgharidusastmel õppida. See tähendab, et vanade õppekavade bakalaureusi loetaks juba sisuliselt magistrikvalifikatsiooniga inimesteks ning nad ei tohiks seetõttu kolmeaastasele bakalaureuseõppele järgnema mõeldud magistriõppe riigieelarvelistele kohtadele kandideerida. TÜ juuratudeng Erki Kodar tunnistas, et paljudelt vana õppekava bakalaureuse omanikelt võib määrus võtta soovi edasi õppida. «Miks peaks siis magistrikraadi pärast punnitama ja raha kokku ajama, et saada oma võrdsustatud kraadile kinnitust,» arutles ta. Möödunud nädalal arutasid Eesti avalik-õiguslike ülikoolide õppeprorektorid ja HTMi esindajad uue määruse võimalikke mõjusid. Tina sõnul jõuti kokkuleppele, et ülikoolid võivad tänavu vana õppekava bakalaureusekraadiga õppureid võtta nii 3+2 kui ka viimast aastat 4+2 magistriõppesse, mis uue haridussüsteemiga hästi ei kohandu. Mitme ülikooli õppeprorektorid avaldasid arvamust, et kindlasti tuleks mõelda välja võimalus vana õppekava bakalaureusekraadi omanikele täiendava astme loomiseks, mis võimaldaks paremini kandideerida doktoriõppesse.
|
