Venemaa kavatsus kaotada viisanõue Balti riikides elavatele
kodakondsuseta kaasmaalastele ehk niinimetatud halli passi omanikele näitab
Moskva silmakirjalikkust ja paneb Eesti totakasse??? välispoliitilisse
kahvlisse.
Aastaid on Moskva väitnud, et naturalisatsiooni tempo Eestis
on aeglane ja et olukord, kus Eestis on 2007. aasta seisuga ligikaudu 116 000
kodakondsuseta inimest, pole normaalne. Nüüd on selge, et Venemaa viisanõude
kaotamine naturalisatsiooni tempot ei kasvata.
Eesti uus lõimumiskava ütleb, et 2013. aastaks «määratlemata
kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud». Kui
kindel saab selles nüüd olla?
Pandagu tähele, et säärase kava vastu on astunud ka siinsed
venekeelse elanikkonna esindajad. Nii on Vladimir Lebedev ja Andrei Zarenkov
öelnud, et säärane samm sisuliselt külmutaks mittekodanike olukorra ja et
kodakondsusetus on perspektiivitu väljavaade.
Küsimus on muidugi ka selles, kui atraktiivne on viisanõude
kaotamine mittekodanikele. Kas Venemaale vaba pääs on ikka piisav peibutis oma
kodakondsusetuse püsimajätmiseks?
Võib-olla tõesti ei ole Venemaale vaba pääs piisavalt
atraktiivne. Kuid siis tuleb seda enam viisanõude kaotamise kava mõista
poliitilisena ja uurida, mida ikkagi Moskva selle sammuga taotleb.
Mittekodanikele viisavabaduse andmine tekitab olukorra, kus
kodakondsuseta inimesed saavad reisida viisavabalt nii enamikku Euroopa Liidu
liikmesriiki kui ka Venemaale. Säärane mõlemapoolne võimalus puudub nii Eesti
kui ka Vene kodanikel. Kas ei taha Moskva sel viisil anda mõista, et niiviisi
saavad mittekodanikud juurde õigusi, mida Kremli retoorika järgi neil
Baltimaades napib? Et ka mittekodanikel peab olema oma koht päikese all?
Võib näha ka laiemat pilti. Ajal, mil Venemaa peab Euroopa Liiduga
kõnelusi ka uue partnerlusleppe üle, on viisaküsimus selle leppe üks osa.
Venemaa on kogu aeg oodanud, et Euroopa Liit lihtsustab viisanõudeid Vene
kodanikele ja rääkinud lõppeesmärgiks olevat ikkagi viisavabadus Euroopa
Liiduga. Nüüdse sammuga saab Venemaa rääkida omapoolsest heast tahtest, kuid
samal ajal jätkuvalt kritiseerida nii Eestit kui ka Lätit suure mittekodanike
hulga eest. Mitu kärbest ühe hoobiga.
Sel viisil satuvad Eesti ja Läti kahvlisse: suurendades
kodanike hulka oma riigis, vähendatakse viisavabadusega inimeste hulka ja
kindlasti võib mõni asjamees Brüsselis ja Strasbourgis siin midagi negatiivset
näha. Halb seegi. Kui aga mittekodanike hulk riigis ei vähene, on ka see halb.
Nokk kinni, saba lahti.
|