| Kuigi Pärnu pataljoni sulgemine oli sisse kirjutatud juba 2004. aastal vastu võetud kaitseväe struktuuri- ja arengukavasse, pidi väeosa 2005. aasta 11. novembril allkirjastatud kaitseministri määruse kohaselt 2006. aasta suvel ja sügisel ajateenistusse kutsuma veel 212 kutsealust, kes oleksid Pärnus teeninud kuni 2007. aasta kevadeni. Selle aasta 27. märtsi kirjutas kaitseminister Jürgen Ligi aga alla käskkirjale, millega tühistati kutsealuste teenistussekutsumine Pärnu pataljoni ning seega vähenes aasta jooksul teenistusse kutsutud kutsealuste arv 2601-lt 2389-ni. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Meeli Hundi kinnitusel andis kuulub Pärnu pataljoni sulgemise määruse juurde ka kiri kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsile ülesandega «korrigeerida teiste väljaõppekeskuste väljaõppemahtu». Kaitsejõudude peastaabi pressijaoskonna staabiohvitseri nooremleitnant Georgi Kokošinski sõnul ei saanud aga kaitsevägi aga kaitseministri uut määrust enne allkirjastamist sõjalise hinnangu andmiseks. «Uuest määrusest tulenevalt puudub kaitseväel hetkel plaan, kuidas jalaväebrigaadi jalaväepataljon 2006-2007. aasta väljaõppetsüklis täies mahus ette valmistada,» ütles Kokošinski. Peastaabi teatel ei võimalda kaitseväe praegune infrastruktuur täiendavaid ajateenijaid vastu võtta teistes väljaõppekeskustes. «212 kutsealuse mittekutsumine tähendab kaitseväe arengukavas sätestatud ülesande – jalaväepataljoni taktikalise grupi ettevalmistus – mittetäitmist,» nentis Kokošinski. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko sõnul oli ministri sügisene määrus aga ülesandepõhine ning kaitsevägi on seda ekslikult tõlgendanud usuga, et see võib muuta valitsuse määrust, mis näeb ette Pärnu pataljoni sulgemise.
«Kaitseministeeriumi ja peastaabi spetsialistid peavad leidma lahenduse
sellele, kuidas kaitseväe arengukavas seatud ülesanded siiski tähtaegselt
täita,» ütles Mikko, kelle sõnul peaks varsti valmima uued kasarmud näiteks
Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis Võrus.
|
(Täiendatud kell
17.39)
Vanemad uudised
