Paide gümnaasiumi klassiõpetajad Siiri Sitska ja Ivi Kukke kinnitusel piisab algklassiõpilase plagiaadi paljastamiseks tekstile pilgu peale viskamisest. Kui vastu vaatavad pikad ja keeruliste võõrsõnadega laused, on selge, et lapse osalus on piirdunud kopeerimisega. «Internetist materjali otsimises ja kopeerimises ei ole iseenesest midagi halba, kuid sel juhul nõuame ümbersõnastamist ja lihtsustamist,» ütles Kukk. Tema sõnul jääb õpetaja rahule, kui hoolealune saab aru ja oskab teistele selgitada, mis on tema prinditud lehel kirjas.Arvamust ei plagieeri Sitska ja Kukk kuuluvad nende rohkem kui saja Eesti õpetaja sekka, kes otsisid möödunud detsembris alanud Tiigrihüppe sihtasutuse ja Microsofti konkursi «Projektipaun» raames võimalusi, kuidas internet saaks aidata lastel koolitööst paremini aru saada. Möödunud reedel selgus, et Paide õpetajate projekt «Looduse abistav käsi» oli üks kolmest parimast. «Juhtus ka meil, et ravimtaimi uurinud lapsed kirjutasid südamerahuga oma teksti sisse haigusi, millest nad midagi ei tea ega pruugigi teada saada,» tõdes Kukk muiates. Projekti käigus kogunes lastele teadmisi nii ravimtaimedest kui sellest, kuidas metsas ellu jääda, tunduvalt enam, kui oleks saadud arvutita. Teine auhinnaline projekt «Eeskujud aitavad soorolle kujundada» tuli Türi gümnaasiumi eesti keele õpetajalt Kristel Vahtralt. Selle tulemuseks oli e-ajakiri, kus õpilased analüüsisid soorollide tähtsust ja ajaloolist kujunemist. Arvutiajastu õpilastest rääkides tunnistas Vahtra, et lapsed kipuvad liiga palju internetile lootma. «Õnneks on üks asi, mida ei ole võimalik kopeerida ja see on isiklik arvamus,» sõnas ta. Vahtra kogeb ka seda, et internet mõjutab noorte kirjaoskust ja mitte ainult paremuse poole. Õpilaste töödesse eksivad netis kasutatavad lühendid ja emotsioonimärgid ning laused algavad väikese algustähega, halveneb käekiri. Matemaatika tulistamine «Õpetaja ülesanne on kirjakeele ja netikeele erinevust selgitada ja näiteks düsgraafide keel paraneb netis suheldes, sest teised hakkavad neid seal vahetult ise parandama,» tõi Vahtra välja positiivse poole. Pärnu vanalinna põhikooli klassiõpetaja Tuuli Koitjärv oli veendunud, et virtuaalne maailm annab eeliseid. Tema projekt «Vulkaanid» võimaldas õpilastel näiteks arvutis virtuaalsel gloobusel vulkaanilisi piirkondi otsida. «Arvutiga saab huvitamaks muuta ükskõik mis ainet, aga arvuti peab jääma ikkagi vahelduseks, seda ei tohi üle tähtsustada,» leidis ta. Samas tõdes Koitjärv, et kui lapsed veedavad niikuinii palju aega arvuti taga, tuleb seda kasulikult kasutada: «Poisid mängivad tulistamismänge, matemaatikatunnis jagamist õppides lasin neil mängida mängu, kus saabki tulistada, kuid õige vastuse pihta.» Projektipaun Konkursile oodati õpetajate valmistatud ja praktikas rakendatud õpiprojekte, mille loomisel on kasutatud infotehnoloogiat. Kolm esimest auhinnalist projekti olid: • «Eeskujud aitavad soorolle kujundada» (Kristel Vahtra, Türi gümnaasium) • «Vulkaanid» (Tuuli Koitjärv, Pärnu vanalinna põhikool) • «Looduse abistav käsi» (Ivi Kukk, Paide gümnaasium) Allikas: Tiigrihüppe sihtasutus
|
Paljud õpetajad seisavad silmitsi sellega, et õpilased kopeerivad internetist võõra kirjutise ja esitavad selle oma tööna. Neli koolitöö ja arvuti sidumise konkursil pärjatud pedagoogi peavad seda paratamatuks. 
Vanemad uudised
