Paet kohtus Londonis Milibandiga 03.03.2008 23:18
Suurbritannia välisminister David Miliband alustas kohtumist Eesti välisministeri Urmas Paetiga õnnitlustega Eesti rahvale vabariigi 90. aastapäeva puhul, edasi keskenduti ühistegevusele Afganistanis ja arutati eelseisvat NATO tippkohtumist Bukarestis.
|
| |
|
 |
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Briti ametivend David Miliband. Foto: Välisministeerium |
 |
|
Välisministrid kinnitasid, et Eesti ja Ühendkuningriik jätkavad osalemist Afganistani stabiilsuse ja julgeoleku tagamises ning suurendavad panustamist riigi ülesehitusse, vahendas välisministeeriumi pressitalitus.
Välisminister Paeti sõnul tõstab Eesti käesoleval aastal oluliselt Afganistanile suunatud arengukoostöövahendeid.
«Täna jõuab Helmandisse Eesti tervishoiuekspert, kelle ülesandeks on tervishoiu süsteemi arendamine ja rahvusvahelise meditsiiniabi koordineerimine,» ütles Paet.
Eesti välisministri hinnangul peavad NATO kõrval Afganistani ülesehitustööle senisest enam kaasa aitama nii ÜRO kui ka Euroopa Liit, kelle panus on küll märkimisväärne, kuid mitte piisav.
«Euroopa Liit ei ole Afganistani jaoks tõsiseltvõetav partner seni, kuni me kõige kõrgemal poliitilisel tasemel seda ei tõesta,» ütles Paet.
«Nii võiks ka Euroopa Liidu politseimissiooni roll olla kavandatust suurem, seda enam, et Afganistan vajab tõsist abi oma politseijõudude korrastamisel,» lisas ta.
Eesti välisminister rõhutas, et Afganistanis tegutsevad rahvusvahelised organisatsioonid peavad tõhustama koostööd ja omavahelist koordineerimist.
«Meil kõigil peab olema ühtne ja kõikehõlmav lähenemine, kuidas aidata kaasa Afganistani riigi taastekkimisele,» toonitas ta.
Eesti algatusel arutavad ELi välisministrid Afganistaniga seonduvat oma korralisel kohtumisel aprillis.
Tõhusaks koostöövormiks on osutunud Eesti poolt ellukutsutud Lõuna-Afganistanis osalevate riikide esindajate kohtumised.
Rääkides NATO eelseisvast tippkohtumisest, märkis välisminister Paet, et Eesti on veendunud avatud uste poliitika toetaja.
Eesti ja Ühendkuningriigi kolleegid olid ühel meelel, et Bukarestis peab tegema NATO laienemist puudutavaid otsuseid.
«Oleme mõlemad arvamusel, et Horvaatiale, Makedooniale ja Albaaniale saab liitumiskutsed esitada tingimusel, et nad jätkavad oma ettevalmistusi innukalt samas rütmis,» lisas ta.
Pooled puudutasid põgusalt eile toimunud presidendivalimisi Venemaal ja tõdesid, et uue presidendi valimine annab Venemaale võimaluse liikuda suhete parandamise suunal Euroopa Liidu ja NATOga.
Eesti alustas sõjalist koostööd Ühendkuningriigiga 2005. a. juulis, mil Eesti demineerijad ja sõjalised vaatlejad osalesid Mazar-e-Sharifi ülesehitusmeeskonnas.
Ühendkuningriigi üksuste suundumise järel Lõuna-Afganistani alustasid Eesti üksused alates 2006. aasta veebruaris teenistust Ühendkuningriigi kontingendi koosseisus Helmandis.Toimetas Raul Sulbi, Postimees.ee |