|
Soorm märkis, et nii palju kui tema on õnnetuse asjaoludest kuulis, oli
piloot seletanud, et kaotas maanduma minnes maandumisraja silmist. Soormi sõnul
läks piloot sel juhul lennueeskirju rikkudes liigse enesekindluse õnge.
«Kui visuaallennul ehk silma järgi maandudes kaob maandumisrada silmist, on
elementaarne, et maandumine katkestatakse, antakse gaasi ja minnakse üles
tagasi,» kirjeldas Soorm.
«Kunagi ei tohi mõelda, et küll ma hakkan rada kindlasti hetke pärast jälle
nägema. Kui ta siiski nii tegi ja vaatamata raja silmaulatusest kadumisele
ikkagi maandumist jätkas, oli tegu tõesti inimliku lollusega.»
Soorm märkis ka seda, et lendur ei saa ilma halvemaks muutumisel maandumisega
riskida ja kui nähtavus ei võimalda maanduda, tuleb tagasi tulla.
Varem lennuametis töötanud Soormi sõnul oli tänane lend igal juhul riski
peale minek, sest ilmaandmed olid täna väga halvad, lubatu piiril ja udu võis
küll mõneks hetkeks hajuda, kuid siis taas naasta.
«Meie lennuk, mis lendab Kihnu liinil, pole saanud startida juba alates
möödunud pühapäevast,» rääkis Soorm. «Ma ei taha konkurenti maha teha, aga
ilmselt on sakslasest lenduri kogemused liiga suured – ta ei karda enam.»
Soorm ütles, et tema teada on lendur, eesnimega Jan, lennanud seda tüüpi
lennukitel kogu elu.
Soormi sõnul oli kokkuvõttes tegu õnneliku õnnetusega, sest lisaks
füüsilistele vigastustele on 65-75-sõlmelise (120-140 km/h) maandumiskiirusega
metsa kukkudes ka suur oht lennuki süttimiseks.
Postimehe andmetel oli allakukkunud lennuki piloot kelkinud pärast õnnetust
saarel, et peabki vaid ühe päeva lennukita olema, sest juba esmaspäeval peaks
saabuma firma poolt ammu ära tellitud uus lennuk.
Lennuk Britten-Norman Islander on kahe kolbmootoriga kaheksakohaline
õhusõiduk, mis on ehitatud Suurbritannias väikeste lennuväljade ja eriti
saartega ühenduse pidamiseks.
Sama tüüpi, kuid võimsamate - turbopropellermootoritega lennuk peab ühendust
ka Kihnuga, seda liini teenindab Avies. |
kõik galeriid
