Uudis täiendatud kell 23.07! Saade on lõppenud!
Täna väitlesid ETV otsestuudios kõigi täisnimekirjaga valimistele minevate erakondade peaministrikandidaadid. Debatt algas kell 21.35 ja Postimees Online tõi stuudios toimuva operatiivselt lugejateni.

Stuudios olid Andrus Ansip (Reformierakond), Edgar Savisaar (Keskerakond), Mart Laar (Isamaa ja Res Publica Liit), Ivari Padar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Marek Strandberg (Eestimaa Rohelised), Villu Reiljan (Rahvaliit) ja Aldo Vinkel (Kristlikud Demokraadid).

Samal teemal: ETV Valimisstuudio: koolikatsed, õpetajate palgad ja inimpõud (176) ETV Valimisstuudio: palgad, pensionid, tervishoid ja alkohol (79) ETV Valimisstuudio: hiigelpalgad ja devalvatsioonioht (75)

VIIMASED KOMMENTAARID KERA vastane Imelikud KERA  valijad.Ise näete ,mis  Tallinnas toimub.  Savisaar oli  peaminister. Mida ta  tegi? Inime... vale!!! to Mitte endisi  kommareid 03.03.2007  23:33 Väike selgitus  rumalatele, mis  imeloom see kommunist  s... Teised kommentaarid

Saatejuht oli ETV uudistetoimetuse juht Andres Kuusk.

Raha ja palgateema – kas see pole odava populaarsuse otsimine?

Savisaare arvates polnud see odava populaarsuse otsimine, sest palgateema on inimeste jaoks oluline ja kui riik on rikas, siis on tähtis, et see rikkus jõuaks ka inimesteni. Savisaare arvates teevad inimesed head tööd ja neid kutsutakse mujalegi ehk miks ei peaks neile Eestiski maksma kõrgemat palka.

Kas palgad tuleks kahekordistada?

Laari arvates pole keegi kuhugi jooksnud ja tema sõnul on mitmed maad püüdnud palku kahekordistada ning nende riikide puhul on tulemused olnud katastroofilised. Laari sõnul peaks palgatõus toimuma normaalsetes tingimustes, mitte aga riiklike meetmetega. Laar tõstis esile ka Indrek Neivelti artiklit, milles oli palju häid mõtteid.

«Üldiste rahalubadustega minnes me petame valijaid,» sõnas Laar.

Reaalne olukord on, et paljud eestlased saavad kätte liiga vähe raha – jah või ei?

Ansipi sõnul on see tõesti nii ja mitmed uuringud näitavad, et majanduse areng pole veel esirinnas. Seetõttu tuleks tugevada majandust, et inimestel oleks parem elada.

Palju palka lubate?

Strandbergi sõnul on palk majandusedu tulemus. Tema sõnul raisatakse kümne miljardi krooni väärtuses vara – soojust. Strandbergi sõnul peab Eestis õppima säästma ja probleemiks on madal tööviljakus.

Reiljani sõnul sunnib palgatõusu Euroopasse kuulumine, sest Euroopas makstakse korralikumat palka – seda tuleb teadvustada. Kuid temagi sõnul tõusevad palgad niikuinii.

Millist palgapoliitikat lubate?

Padari sõnul on raha tõesti nende valmiste teema – isegi erakonnad kulutavad reklaamidele suuri summasid. Sotsid on kulutanud näiteks kuus miljonit, kuid mitmed teised erakonnas, näiteks Keskerakond, on ehk kulutanud ligi sada miljonit.

Vinkeli arvates on meeletut palgatõusu vastustundetu pakkuda, sest see annaks hoobi väikeettevõtlusele. Kuid temagi sõnul on enne valimisi nagu otsustatud, et kõiki faktoreid ei peagi arvesse võtma. Vinkeli arvates tuleb hoopiski panustada järglaste küsimusele.

Savisaar heitis repliigi Strandbergile, et kui Eesti töötaja oleks viletsa töötlusega, siis neid mujale ei tahetaks – kuid tahetakse. Samuti on tema sõnul palgatõus juba alanud ja tähtis on seda mitte seisatada.

Keskerakonna liider aitab palgatõus majandust kasvatada ja tema arvates polnud Laari näited Ungarist ja Portugalist üldse asjakohased, sest olukorrad pole võrreldavad. Laar oponeeris väitega, et Savisaar pole kodutööd korralikult teinud ja selgitas uuesti, miks vastutustundetu palgatõus oleks väga ohtlik.

Mida teeb Ansip, et ülejärgmised valitsused saaks vilju nautida?

Ansipi arvates on valitsused teinud head tööd, kuid temagi arvates ei tohiks Ungari ja Portugali näiteid kõrvale jätta. Tema sõnul on need näited väga õpetlikud ja Eesti ei tohiks riskida asjadega, mis on mujal viinud katastroofini.

Padari sõnul saab palka tõsta mitmeti, tema arvates saaks Eesti 15 aastaga viia viie harituma Euroopa riigi sekka.

Strandbergi sõnul ei määra edu palgatase või maksud, sest majandus on tervik ja olulisem on haridus, usaldusväärsus ja korruptsioonitase – palkade muutmisega ei saa midagi reguleerida, sest palgas on tagajärg.

Mis on teie konkreetsed sammud?

Vinkeli sõnul tuleks jätkata praegust majanduspoliitikat, kuid väärtustada tuleks sotsiaalseid väärtusi, sest kõrvale on jäänud näiteks puuetega inimesed.

Savisaar noomis teisi, väites, et pärast valimis hakkavad nad kõik palgatõusust rääkima. Samuti tõstis ta esile pensionitõusu, mida teised erakonnas laitsid, kuid mis tegelikult ei muutnud majandust halvemaks. Tema sõnul on palgatõus loogiline samm edasi.

Mis see palgatõus maksab?

Savisaare sõnul maksaks palgatõus kaks miljardit krooni aastas – see on suur raha, kuid majandusele täiesti normaalne. Ansipi sõnul läheb palgatõus riigile maksma vähemalt 20 miljardit krooni ja kahe miljardiga ei saa teha isegi Keskerakonna pensionitõusu. Samuti väitis Ansip, et ta pole nõus õhukese riigi kriitikaga, sest siin on eelarve maht kasvanud ning Lätis, Leedus ning Iirimaal on riik sama õhuke ehk Eesti pole üldse eriline.

Laari sõnul on üks asi lubadused ja teine tegelik elu – tappa ei tasu kana, mis kuldmune muneb. Tema väitel hakkab ka Keskerakond kohe oma lubadusi unustama, kui vaid valimised läbi saavad. Laari väitel on palju sarnast näiteks erakondade vaadetes kuidas iivet tõsta ja keskenduda tuleks just sellele.

Padari sõnul ei tohiks riik olla hüpersuunav ja temagi sõnul oli vahva lugeda Neivelti artiklit Postimehes, sest see näitab, et arukad inimesed pole siit veel lahkunud.

Reiljani sõnul ei tasuks unustada Euroopast tulevat raha. Samas tõstis ta esile mitmeid sotsiaalprobleeme nagu narkomaanid, vangid ning ebavõrdsus meeste ja naiste vahel. Seetõttu tuleb investeerida inimestesse, muidu muutuvad need nüansid majanduskasvu takistuseks.

Vinkel nõustus Reiljaniga ja tema arvates vajab rahvas uusi juhte.

Kas oleme inimese unustanud?

Savisaar ei hakanud küsimusele kohe vastama, vaid väitis, et praegused kuldmunad on üle kullatud ja nende sees on Reiljani tõstatatud probleemid. Samuti pole edu tulnud tänu parempoolsele poliitikale – pigem sellest hoolimata. Lisaks lohutas ta Laari, väites, et Keskerakond ei unusta oma lubadusi, sest nende põhilubaduseks oli pensionireform.

Laari sõnul on pensionikasv huvitav teema – tema võiks näiteks lubada, et homme on pühapäev. Nimelt ei saa pensionikasvu lubada, vaid see oleneb teistest faktoritest. Laar pöördus pensionäride poole, et nemad hääletaks erakondade poolt, kes tagavad just need faktorid ja ei lase Eesti majandust põhja.

Pensionid on väikesed?

Ansip taas nõustus. Samuti nõustus ta Laariga ja lisas, et suurim pensionikassa täitja on praegu näiteks tööhõive. Ansip oponeeris ka Reiljanile, väiteks, et Eesti inimeste eluiga on järjest kasvanud, mis tähendab, et neil on hea elada.

Padari sõnul tuleks pensionid indekseerida – nii nad tõuseks pidevalt ja stabiilselt ning ükski inimene ei saa enne valimisi nendega kaubelda.

Reiljani sõnul on pension alati tõusnud, kui Rahvaliit valitsuses on. Tema arvates on põhiline see, et alla keskmist palka saavad inimesed ei saa normaalset pensionikoefitsiente, mistõttu nad hakkavad tulevikus saama väikest pensionit – Rahvaliit lubas seda süsteemi reformida ja õiglasemaks muuta.

Mida teha, et eestlane ei joo end surnuks?

Laari sõnul tuleks siin ajama hakata konservatiivsemat poliitikat – nii alkoholi kui ka tubaka osas ning uus tähendus tuleks anda tervisele ja selle väärtustamisele.

Savisaare arvates on alkoholi vastu võitlemine esmatähtis, kuigi alustada tuleb väikestest asjadest – öise viinamüügi keelamine, reklaamide keelamine teles ja raadios, ei tohi lubada joobes inimestel autot juhtida ning keelustada tuleb avalikes kohtades joomise lubamine. Tema sõnul peaks selles osas parlament ühinema ja mitte tantsima viinamüüjate pilli järgi.

Ansipi sõnul soovib Keskerakond lihtsalt reformierakondlasi süüdistada ja 0,5 promilli oli hoopis muu tagapõhjaga. Savisaare arvates on see ikkagi vastutustundetu.

Padari arvates peaks tööandja panustamine töötaja tervisesse olema maksuvaba.

Vinkeli arvates ei tohi rääkida ainult alkoholist, vaid teistest pahedest samuti – nendest räägitakse, kuid need teemad on endiselt lahendamata, just seetõttu on vaja uusi jõude, kes need lahendaks. Tema arvates ei soovi praegune valitsus neid probleeme lihtsalt lahendada.

Reiljan kinnitas, et valitsus on võtnud kindlaid seisukohti – näiteks roolis ei tohi olla 0,5 promilliga. Ta rõhutas uuesti, et pole vaja öösel viina müüa ja haljasalal õlut rüübata. Nimelt pole alati vaja seaduseid vastu võtta, vaid ka rumalaid seadusi takistada. Lisaks tuleks Reiljani arvates investeerima hoonetesse, kus noored saaks sportida, seda on Rahvaliit ka palunud.

Palju peaks Eesti investeerima haridusse?

Strandbergi sõnul on raske seda numbrit öelda, sest mida aeg edasi, seda kallimaks kõik muutub. Tema arvates peaks riik sekkuma ja aitama ehitada koolikorraldus, millega oleks kõik koolid hea tasemega – investeerida tuleks nii vahenditesse kui ka õpetajatesse. Kuigi selleks kuluks miljardeid, tasuks see end lõpuks ära, sest muidu ollakse hukas.

Savisaare arvates on need investeeringud kasvama hakanud, kuid Keskerakond tahaks kuni 8000 tudengile tagada tasuta õppe, sest õppelaenuga ei saa tudengid hakkama – eriti vaesemad, kes ei saakski hiigelsuuri õppelaene, mida oleks vaja, et rahulikult õppida.

Ansipi sõnul kulutab Eesti haridusele rohkem kui Euroopas keskmiselt kulutatakse (SKT protsentide põhjal), kuid temagi arvates peavad kulutused veelgi kasvama.

Kuidas haridust arendada?

Laari sõnul ei tasuks nii palju teravat tõmmata, sest kõik saavad hariduse tähtsusest aru. Põhiline on tema sõnul see, et kas erakonnad hakkavad programme ka realiseerima. Samuti tuleks sõlmida kokkulepe, et investeeringud haridusse ei väheneks. Temagi toetab riigieelarveliste kohtade arvu suurendamist, kuid eriti tuleks investeerida õpetajatesse, keda peaks igati toetama.

Reiljani sõnul teeb Rahvaliit konkreetse ettepaneku – maksta tudengitele palka, sest praegu tudengid töötavad ja nii ei saa nad rahulikult õppida. Samuti on tema arvates laenamine väga halb mõte, sest see vähendab noore võimalusi näiteks kodulaenu võtta.

Padari sõnul on palju neid, kes on vähemvõimekad, kes hakkavad juba varakult koolist välja kukkuma – kõiki neid tuleks hoida ja uurida, mis on nende potentsiaalne koht ühiskonnas.

Vinkeli sõnul peaks õppelaenu number oleks reaalne – 80 000 kuni 100 000, sellega saaks kõik vajadused rahuldada. Kuid riik peaks andma garantii, et kui ülikooli lõpetanud noor hakkab Eestis tööle, siis hakkab riik võlga kustutama.

Riigi hariduspoliitika on ebaselge?

Sellega polnud Ansip kohe üldse nõus. Kuid enne täpsemat kommenteerimist tahtis ta heita kiire repliigi: tema sõnul ei tee noored midagi valesti, kui nad kulutavad oma raha haridusele, olgu see siis juura, ärijuhtimine või midagi muud. Õppimine on Ansipi sõnul igati kasulikum kui lihtsalt prassimine.

Savisaare arvates peaks tudengipalga ja –stipendiumi kõrval rääkima munitsipaalelamu ehitusest, mille õpetajaks või politseinikuks minev noor saaks linnalt üürida. Samuti kiitis Savisaar Mailis Repsi.

Reiljani sõnul on õpetaja ja arst väga olulised ametid, kuid tema sõnul oleks vaja rohkem meesõpetajaid.

Mida teha tööjõupuudusega politseis ja päästeametis?

Ansipi sõnul on tööpuudus 4,2 protsenti, kuid inimesi ei jätku. Tema sõnul on ilmselge, et politseinike palku tuleb tõsta. Kuid enam pole nii palju inimesi võtta, sest sünde on vähe – nii tuleks panustada tehnilistesse vahenditesse, näiteks fotosilmadesse. Nende meetmetega saadi Ansipi sõnul Soomes liiklus kontrolli alla.

Laari sõnul ei saa kunagi garanteerida, et koju minnes kolakat ei saa. Tema sõnul peaks inimestes tekitama kindluse – et palgatõusud oleks selged ja kindla plaani järgi.

Vinkeli sõnul ei taha ükski eestlane Eestist lahkuda, kuid minnakse, sest pole turvatunnet. Seetõttu tuleks inimeste tööd väärtustada ja turvatunde tekitamiseks tuleks kasutada riigi majanduskasvu.

Strandbergi sõnul ei maksa unustada vabatahtlikke, kes aitaks Eestit kriisiolukordades – näiteks naftareostuste likvideerimine. Tema arvates on riigi suurimaks reserviks kodanikuühendused.

Kas riik on inimese unarusse jätnud?

Reiljani arvates ei saa inimest vaid kiitmise ja hea sõnaga väärtustada, vaid neid tuleb teisitigi motiveerida.

Padari sõnul on ta nõus rohkem makse maksma, et vaid politsei saaks vajadusel appi tulla.

Ansipi sõnul praegu raha on ja seda tuleb ka juurde, mistõttu saab maksta paremat palka ja osta uut varustust – majanduskasv aitab probleemid lahendada.

Savisaare sõnul tehti saates väga huvitav ja hea algatus – nimelt on nii tema kui ka Padar nõus maksma 26 protsenti tulumaksu, kui see läheb korrakaitse abistamisele.

Strandbergi sõnul ei lähe inimesed ära mitte palga tõttu, vaid seepärast, et ühiskond on habras – seega tuleks neid rohkem esile tõsta. Rohelised soovivad, et oleks tugev kodanikuühiskond ja Eesti vajab otsedemokraatiat.

Mis on põhilubadus – 100 protsenti teete ära?

Savisaar : teeme palgareformi, pensione tõstame, tervishoiukava (järjekorrad lühemaks ja ravimihinnad madalamaks). Me ei luba maha müüa riigiettevõtteid ja ei luba õhukest riiki.

Ansip: mulle meeldib õhuke riik ja madalad maksud elavdavad majandust. Maksude tõstmisega pidurdame arengut ja seda me ei luba. Soovime jätkata maksude alandamisega, sest oleme maksukonkurentsis. Eesmärgiks on inimene ja peame pöörama iive positiivseks ja pikendama vanemahüvitise maksmise perioodi pooleteise aastani. Lastele ringiraha

Laar: liberaalse majanduspoliitika ja konservatiivse eelarvepoliitika jätkamine, pääseme eurotsooni. Tagame, et Eestit valitsetakse ühtselt. Ei luba semukapitalismi ja saame üle JOKK-mentaliteedist.

Reiljan: lubame tükk maad regionaalsemat riiki, tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ja tudengipalka. Tugimaanteede tolmuvabaks tegemist, emapalka ja palju muid häid asju.

Vinkel: tahame tagada inimeste usalduse taastamist ja puuetega inimeste abistamine ja nende töö väärtustamist. Nõrgemate toimetulekut.

Strandberg: seame kahtluse alla pideva kasvu võimalikkuse. Saame vältida, et pideva kasvuga ei satu me pöördumatusse langusse.

Padar: haridus, tervishoid ja regionaalpoliitika, neile tuleb enam panustada. Ja neljandaks pakume parimat valitsust meie ministritest.

Toimetas Martin Šmutov, PM online