Rahvusvaheline meedia on juba ristinud Ahtisaari pakutud lahendust «virtuaalseks iseseisvuseks». Sisuliselt annab plaan Kosovole võimaluse Serbiast eralduda, kuid ei anna sellele täiemõõtmelist riigi staatust ega võimalust mõne teise riigiga, näiteks Albaaniaga, liituda. Keeruline vaidlus piirkonna staatuse üle on kestnud aastaid, alates Serbia pommitamisest NATO jõudude poolt 1999. aastal. ÜRO, kes on pärast sõjategevuse lõppu võtnud kontrolli piirkonna üle, määras läbirääkijaks endise Soome presidendi Martti Ahtisaari, kes pidi oma ettepanekud esitama veel eelmise aasta lõpus. Kontrolli all Viidates Serbia valimistele lükkas ta kava esitamise käesoleva aasta veebruarisse, kuid ka eile ei kuulnud ajakirjanikud kõike detaile. Ühe anonüümseks jääda soovinud diplomaadi kinnitusel saab Kosovo iseseisvusele üsna lähedase autonoomia, mis jääb siiski rahvusvahelise kontrolli alla. Provintsi saab määratud rahvusvaheliste organisatsioonide esindaja, kes jälgib, et Kosovo võimud ei astuks kindlaksmääratud piiridest üle. NATO ja EL jäävad seejuures provintsi sõjaliselt ja poliitiliselt toetama. Kosovo saab võimaluse kasutada oma rahvuslikke sümboleid, nagu hümn või lipp. Ja isegi taotleda liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu ÜRO. Kõigepealt esitles Ahtisaari oma kava Serbia pealinnas Belgradis, kus temaga kohtus Serbia president Boris Tadic. Viimane on nimetanud Kosovo iseseisvuspüüdlusi vastuvõetamatuks. Kosovo provintsi 90. protsendilise enamuse moodustab albaanlastest rahvusgrupp, kelle sooviks on Serbiast lahku lüüa. Serbia seevastu käsitleb Kosovot enda lahutamatu osana ja see loob vastasseisu, millele on Ahtisaari hinnangul võimatu mõlemaid pooli rahuldavat kompromissi leida. Pole optimistlik Enda sõnul pole ta kohutavalt optimistlik, et Serbia ja Kosovo albaanlased jõuavad kompromissile tema pakutud plaani osas, milles on visandatud Kosovo provintsi tulevik. Martti Ahtisaari sõnutsi on mõlemal poolel väga kinnistunud seisukohad, kuid ta annab neile sellegipoolest võimaluse arutada kava veebruaris Viinis toimuvatel kõnelustel. Samas ei nõustu suurriigid provintsi jagamisega. Kuueliikmeline «kontaktgrupp», kuhu kuuluvad Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Venemaa ja USA, ei nõustu Serbia provintsi Kosovo jagamisega, ütles reedel ÜRO erisaadik Martti Ahtisaari |
Logi sisse
kõik galeriid
