Seoses Andrus Veerpalu põlvetraumaga, mis ei luba kahekordsel suusatamise olümpiavõitjal osaleda tänavustel maailmameistrivõistlustel, on kuluaarides lahvatanud arutelu, milliseid tagasilööke võib põhjustada tippsport. Nii doktor Toomas Tein kui ka mitu operatsioonil käinud endist sportlast eesotsas legendaarse korvpalluri ja treeneri Jaak Salumetsaga kinnitavad just nagu ühest suust, et pigem on tegemist geneetilise probleemiga.Tihti lähevad arsti vastuvõtule murelikud vanainimesed, kellel samuti põlves ja puusas väljakannatamatu valu. Tohtritel ei jää enamasti muud üle kui tõdeda, et aastad on teinud oma töö – lihtne trepist üles-alla kõndiminegi saab mõnele saatuslikuks. 3000 proteesi aastas «Aastas tehakse ligi kolm tuhat liigesevahetuse lõikust, järjekord ulatub kolme aastani,» rääkis Tein. «Loomulikult on nende hulgas ka sportlasi, kuid enamik on tavalised inimesed,» lisas ta. Paljud arutavad isekeskis, kas jõudis kätte peatselt 36-aastaseks saava Veerpalu hiilgava karjääri loojang. Ja kuidas põlveprobleem teda eluteel kimbutada võib? Sellele saab Veerpalu parima vastuse Eesti Suusaliidu presidendilt, arstipaberitega Toomas Savilt, kes naudib suusarõõme põlveliigese proteesi kiuste. «Kunagise kõrgushüppajana ja odaviskajana sai ülekoormuse just tõukejala põlveliigese kõhr,» selgitas europarlamendi liige Savi. «Odaviske maailmarekordiomanik Soini Nikkinen ütles kunagi: kui ta teadnuks, et peab kümneid aastaid taluma tõsiseid seljavalusid, poleks ta oda viskama hakanudki.» Mullu 31. oktoobril puusalõikusel käinud 58-aastane Salumets on vaevuse tagamaid uurinud. «Mingil juhul ei saa väita, et probleem tekkis üksnes sportimise tagajärjel,» nentis ta. «Minul oli tegemist sünnitraumaga.» Salumetsal oli üks jalg teisest koguni 1,5 sentimeetrit pikem. «Pääsesin seetõttu isegi Nõukogude armeest,» märkis Tallinna Kalevi NSV Liidu meistriks tüürinu. «Operatsiooni käigus tõmmati mind sirgeks, olen nüüd kaks sentimeetrit pikem.» Samas tunnistas Salumets, et NSV Liidu koondises rügades pidi ta taluma ebainimlikke treeningukoormusi. «Seal ei olnud harjutamine ja taastumine tasakaalus,» kinnitas ta. «Kõik, mis liigub, see paratamatult kulub.» Tippspordi mõnes mõttes laastavale mõjule vihjas ka Tein. «Kui treeningutel ja võistlustel tuleb teha pidevalt ühesuguseid liigutusi, valitseb suur oht, et liigesed kipuvad kuluma,» selgitas tohter. Just puusaliigese kulumine sundis karjääri lõpetama Euroopa viievõistluse meistri Imre Tiidemanni. «Rahvaspordiga saan veel tegelda,» lausus ta. «Loodan lõikusest pääseda. Meditsiin areneb, tekkida võivad uued ravivõimalused.» Savi arvates on Tiidemanni lootustel alust. «Aeg on edasi läinud ka spordimeditsiinis, eeskätt ortopeedias,» mõtiskles ta. «Nii tekib võimalus ka liigeskõhre taastamiseks. Paraku nõuab see kindlasti ajavaru.» Teini sõnul on vigastusel eri etapid. «Esialgu piisab nõustamisest,» sõnas ta. «Pisut raskema variandi puhul tuleb määrata ravi, ent lõpuks pole lõikusest pääsu.» Savi hinnangul on tippsport kindlasti kompromiss tervisega ja seda isegi kõige õigemini korraldatud treeningu puhul. «Loomulikult leidub erandeid, kuid üldjuhul need ainult kinnitavad reegleid,» ütles Savi. «Igal süsteemil on ju oma ressurss ja piir, kust algab kulumine, mis võib viia asendusvariandi kasutamiseni.» Ka auto mootor tõrgub Ka kõige parema auto mootor ei pea igavesti vastu, osutas Savi. «Loomulikult mängib rolli ka geneetiline soodumus ehk vanematelt päritu,» sõnas suusaliidu president. «Aga kui inimene sünnib tervelt, peaksid geneetilised tegurid esialgu tagaplaanile jääma.» Savil on Veerpalu põlve kohta kindel arvamus. «Andruse koormused ja spordiaastad on põlveliigese kõhresid oluliselt kulutanud,» lausus ta. «10–15 aastat tagasi polnud samad treeningumeetodid- ja vahendid nagu praegu. Rullsuuskade asemel tuli siis joosta kehvemate jalatsitega, mis ei vältinud põrutuskoormust liigestele ja liigeskõhrele.» Savi teab väga täpselt, et vastupidavusaladel ning hüpetel ja heidetel on suur vahe. «Tõsiasi on, et streikima hakkab ikkagi keti kõige nõrgem lüli,» nentis ta. «Targad on need, kes selle ära tunnevad. Aeg hakkab lõppema.»
Spordikuulsused liigeseoperatsioonidel Põlve- ja puusaliigeseid on vahetatud paljudel endistel tippsportlastel. Mullu 31. oktoobril käis puusalõikusel näiteks legendaarne korvpallur ja treener Jaak Salumets. Puusalõikusel on käinud ka 1980. aastal võrkpalli olümpiavõitjaks kroonitud Viljar Loor, 1956. aastal olümpiamängudel kümnevõistluses neljanda koha pälvinud Uno Palu, 1968. aastal võrkpallis NSV Liidu meistriks tulnud Kalle Kukk, NSV Liidu meistrivõistlustelt mitu medalit pälvinud odaviskaja Charles Vallmann ja mitmevõistleja Peeter Põld. Põlveliiges on vahetatud endisel tippodaviskajal Toomas Savil. (PM)
Mitmed endised tippsportlased lükkavad puusalõikust edasi Omaaegsed tippsportlased Tiit Sokk, Tõnu Kaukis ja Toomas Berendsen on puusalõikust siiani edasi lükanud. Endised mitmevõistlejad Kaukis ja Berendsen teevad kõik, et operatsioonile üldse mitte minna. Nad tahavad hobi korras sporti teha, pärast puusalõikust on see keeruline. Kuid korvpalli olümpiavõitja Sokk tunnistab, et tervisehäda kõrvaldamiseks napib aega. Suusatab 50 km päevas Vasakust puusast kõvasti lonkav Eesti kümnevõistluse eksrekordimees Kaukis käib tihti suusatamas, läbides ligi 50 km päevas. «Tahan oma pundiga kaks korda nädalas korvpalli mängida ja suusatada,» rääkis Kaukis. «Kui lasen puusaliigese ära vahetada, siis suure tõenäosusega nende aladega tegelda ei saa.» Ka Berendsen tahab suusatada ja teisigi spordialasid oma lõbuks harrastada. «Käin süste saamas, et operatsiooni vältida,» lausus ta. «Arvan, et probleem on rohkem geneetilist laadi. Üks mu sõber ei loe isegi spordilehekülgi, rääkimata sportimisest, kuid tal on vahetatud mõlemad puusaliigesed.» Kaukis usub samuti, et vaevuse tagamaad peituvad pigem geneetikas. «Eks mu vasak puus ole kindlasti kergejõustikus mahvi saanud ja küllap olen mõnda asja ka valesti teinud, kuid vasak jalg ei olnud tõukejalg,» tõdes Kaukis. Kerge loobumisotsus Soku sõnul muutis puusavigastus tippspordist loobumise lihtsaks. «1996. aasta lõpus andis puus esimest korda tunda, poolteist aastat hiljem lõpetasin karjääri,» meenutas 1988. aastal Soulis olümpiakulla pälvinud Sokk, kellele tehti Kreekas puusa õlisüste. Praegu treeneriametit pidav Sokk tahab kindlasti lõikusele minna. «Elu on nii kiire, ma pole selleks veel aega leidnud,» ütles nii Dalkia/Nybiti kui ka Eesti koondise peatreenerina tegutsev Sokk. «Vajadus operatsiooni järele võib tekkida kiiresti. Mõnel läheb paari kuuga seis halvaks, mina liipan juba kümme aastat.» (PM) |
Vanemad uudised
