| |
|
 |
Laua otsas trooniv Tõnu Oja ütles muigega suunurgas, et kodust 300 km kaugusele esimesse proovi sõita on Eesti näitlejale pehmelt öeldes «luksuslik». |
|
Südatalvel algas suveöö unenägu
(3)
03.02.2005 00:01
Andres Keil, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Tänasest alustab Postimees artiklitesarjaga «Teatritüki sünnilugu».
Vaatluse alla võtame MTÜ Ludus Rusticuse produtseeritava ja Tõnu Lensmenti lavastatava «Suveöö unenäo», mis esietendub 27. juulil Leigol. Postimehe üks eesmärke on aegade algusest saadik olnud oma lugejaid harida. Sündiv «Suveöö unenägu» võimaldab näidata teatritegemise köögipoolt laiemalt kui tavalise, repertuaariteatri saali sündiva ja jääva tüki puhul. Tingimused, millega tegijad arvestama peavad, on keerulisemad. Seda nii paratamatutel tehnilistel põhjustel kui ka lavastuse kontseptsioonist lähtuvalt. Esimene ja keerulisim ülesanne trupp kokku panna. Leida näitlejad, kes rollidesse sobivad ja ühtlasi vabad on, sõlmida kokkulepped teatrijuhtidega ning organiseerida logistiline peenmehhaanika. Miks see tükk? Vähetähtis pole ka see, et meie ees on kunstiliselt ambitsioonikas projekt, mitte publikumi rahakoti raudu lahti kangutav kommerts. Liiatigi mängivad tükis kaasa mitmed Eesti absoluutsesse tippu kuuluvad näitlejad kõrvu Võru teatriateljee harrastajatega. Tänapäevast kantseliiti kasutades – tegemist on regionaalsele arengule suunatud projektiga. Saab lunastada veidi kallima teatripileti, mille hinna sees on bussivõimalus Tallinna, Valga ja Võru liinidelt. Buss korjab mängupaika sõites tee peale jäävatest küladest publiku peale, nagu koolibuss. Tagatipuks on lavastajaidki kaks – proffidega töötab Lensment, harrastusnäitlejaid ohjab Taago Tubin. Kusagil prooviperioodide lõpufaasis, «lavaproovide» alguses, seni eraldi töötanud trupid ühinevad. Nii nagu Shakespeare’i komöödias kõlavad vaheldumisi värss ja proosa, hakkab Leigo järvesilmade kaldalt vaheldumisi kostma eesti ja võru keel. Ateena õukond, keda kehastavad professionaalsed näitlejad, räägib loomulikult ülevas värsis ja riigikeeles, harrastajate ettekantud käsitöölistest näitetrupp esitab võrokeelset proosat, mille tarbeks on osa näitemängust sellesse keelde tõlgitud. Sellele vastandusele on osaliselt üles ehitatud ka kontseptsioon. Ühelt poolt n-ö äravalitud ja parnassile tõstetud, teisalt «inimesed meie seast». Palgatööna kultuuriministeeriumi teatrinõuniku ametit pidava lavastaja Tõnu Lensmenti sõnul saab seda üldjoontes võrrelda ka meie valitseva olukorraga teatris. Riigilt dotatsioone saavaid teatreid on paarkümmend, harrastajate truppe seitsesada. Ning sugugi pole nii, et hobiks teatrit tegevad inimesed sisimas kuulsust ja rikkust ihaldaksid. Nad ajavad vaikselt oma asja ning teevad seda ise ja mõnuga. Nagu käsitööliste näitetrupp vana Williami lavatükis. Servapidi annab see ka kujundi tänases Eestis haigutavast lõhest «valitseva kliki» ja «pööbli» vahel. Kontseptsioonist Et harrastajate tegutsemislustist publikule suuremat aimu anda, korraldatakse kevadel kohalike, Võru- ja Valgamaa taidlejate hulgas konkurss, millele paremini esinevad näite- ja tantsutrupid Leigo metsades kohale tulnud rahvale suuremat sorti üllatuse serveerivad. Teise tasandina on see «Suveöö» vanade inimeste armastuslugu. Või mitte vanade, aga kindlasti mitte ka esimeses nooruses. Lavastaja sõnutsi paelub teda elu voolamise kiirus. Tõnu Lensment: «Ühel hetkel saad sa aru, et aastaid on täpselt niipalju, kui on. Et enam pole aega otsida ja möllata. Enam pole võimalik eksida. Tuleb võtta kohe ja see, mis on. Armuda, kas või jõuga, ja lõpuni. Kinni hoida. Kuigi sellel või millel, kes meie elu määrab, võivad omad ja hoopis teistsugused plaanid olla. See on natuke kibe ja hoiatav, aga väga naljakas lugu. Ning kõige suuremaid tõdesid tulebki ütelda läbi kõige haaravama naeru.» Nii räägib lavastaja esimeses proovis. See on lähtekoht, mida arvestades trupp tööle hakkab. Meie hoiame silma peal. Mida tehakse esimeses proovis • Lavastaja tutvustab osalistele mängupaika ja põhilisi tehnilisi lahendusi: «Siit lendavad näitlejad üle järve. Sealt tulevad traktorid. Me ei kasuta peamikreid, nendega on ainult jama. Paneme laia nurgaga suunmikrid. See töötab.» Jne. • Lavastaja esineb pikema monoloogiga oma nägemusest. Näitlejad esitavad küsimusi. Samal ajal jagab projektijuht välja lehed, kus on kuni suveni märgitud päevad, mil riigiteatrite näitlejatel etendused on. Palub märkida, millised päevad veel kindlasti hõivatud on. • Näidend loetakse esimest korda läbi. Lavastaja katkestab aeg-ajalt ja kommenteerib, millises seisus on tema nägemuses praegu tegelaste omavahelised suhted. • Lepitakse kokku esialgne proovigraafik. Lavastaja teatab etenduste kuupäevad. Tänab kõiki kohaletulnuid. Tegijad • Tõnu Lensment – lavastaja • Taago Tubin – 2. lavastaja • Liina Tepand – kunstnik • Aivar Tõnso – helilooja Osalised • Ain Lutsepp – Puck • Hilje Murel – Hermia • Viire Valdmaa – Helena • Tõnu Oja – Lysander • Guido Kangur – Demetrius • Peeter Volkonski – Theseus • Ines Aru – Hippolyta • Tarmo Tagamets – Nick Bottom • Jaan Rekkor – Oberon • Laine Mägi – Titania
> Loe edasi
|
