|
Tippametnike sissetulekute määramisel arvestatakse maksu- ja tolliameti
keskmise palga andmeid, kuid see annab poliitikutele raha juurde.
Nimelt on neljandas kvartalis on keskmine palk tänu igasugustele preemiatele
tunduvalt kõrgem kui muul ajal.
Pealegi on statistikaameti keskmise palga numbrid alati kümnendiku võrra
suuremad kui maksu- ja tolliameti omad.
Erinevus tuleb sellest, et statistikaamet koostab oma andmeid nii nagu
töötaks kõik inimesed täiskohaga.
Maksu- ja tolliamet arvutab keskmist palka aga inimeste tegelike
sissetulekute alusel. Keskmist palka saab Eestis vähem kui kolmandik
inimestest.
«Majandusinimesena võiks arvata, et (poliitikute töötasu arvestamiseks) oleks
õiglasem võtta mediaanpalk,» kinnitas Josing «Aktuaalsele kaamerale».
«See (mediaanpalk) on palk, kus 50 protsenti inimestest saaks üle selle ja 50
protsenti alla selle. See oleks tõeline keskmine mediaan,» märkis ta.
Samuti lisas Josing, et poliitikute palka võiks arvestada aasta kesmise
järgi, mitte kõige kõrgema ehk neljanda kvartali järgi.
Statistikaameti eelmise aasta viimase kvartali keskmine palk selgub
veebruaris. Konjunktuuriinstituudi ennustuste kohaselt saab see number olema 12
500.
Presidendi palk oleks siis märtsis 87 500, peaministril 75 000 ja riigikogu
liikmel 50 000 krooni. Sellele tulevad juurde lisatasud. |
