Jaanus Mumma, Wismari haigla ravijuht

Pidutsemine on iseenesest vajalik ja kiidan selle heaks, kuni kõik jääb mõõdukuse ja normaalsuse piiresse – inimene vajab igapäevasele rutiinile vaheldust, seda nii emotsionaalses kui ka sotsiaalses mõttes. Ja kuni keegi ei kakle, on ju peoemotsioonid positiivsed ning tõstavad tuju.

Kui pidutsemist saab aga liiga palju, on see juba kahjulik. Kui lustida ööklubis mitu ööd järjest ja olla magamata, läheb elu tasakaalust välja ja emotsioonidki ei ole enam positiivsed – tööpäevaks on inimene kurnatud, jõuetu, energiat pole, meeleolu on halb. Liigne eufooria ja lõbu võib viia masendusse, depressiooni. Ja nii tekibki nõiaring, mil oodatakse reedet, et saaks uuesti klubisse...

Meie kultuuris kaasneb emotsioonide ülespiitsutamisega ka alkohol, ära keelata seda ei saa. Kurjast on aga mitmepäevane lausjoomine, noorematel ka ergutid ja muud mõnuained, mille najal end mitu ööd järjest tantsupõrandal «hoitakse».

Kui asjad lähevad tasakaalust välja ja eluviis ongi suunatud ainult pidutsemisele, hakkab see häirima igapäevaelu ja kohustusi ning mõjutama isiksust, rääkimata füüsilistest vaevustest.

Oksana Puuste, nahaarst ja kosmetoloog

Noorele inimesele ei tee üks magamata piduöö midagi. Ent loomulikult kurnab igapäevane pidutsemine organismi ja jätab ka näonahale oma jälje. Kel tekivad vistrikud, kel muutub nahk väga kuivaks. Samuti võivad tekkida tumedad rõngad silmade alla või tursed. Pidutsemisele lisanduv sigaretisuis teeb näonahale eriti halba. Kõik see viib naha enneaegse vananemiseni.

Nahahooldus muutub sel juhul eriti oluliseks, valida tuleks õige kosmeetika. Ja meik tuleb alati korralikult maha võtta, olenemata kellaajast ja enesetundest.

Mikk Mailend, Tallinna kõrva-nina-kurguhaiguste kliiniku kõrva-, nina-, kurguarst

Ööklubi mürataustas võib liialt tugeva heli tõttu tekkida äge mürakahjustus – seda juba esimese tunniga. Muidugi on selline asi inimeseti erinev, sõltudes kõrvade tundlikkusest. Ägeda mürakahjustuse tunnuseks on vilin kõrvades, samuti kahaneb kuulmine. Kaasneda võivad ka tasakaaluhäired. Ägeda mürakahjustusega need sümptomid siiski mööduvad.

Teine asi on kroonilise mürakahjustusega, mis tekib neil, kes pidevalt sedasorti müra sees viibivad. Näiteks ööklubi töötajad, kel võib aastatega tekkida pöördumatu kuulmiskahjustus – kuulmine halveneb, samuti võivad tulla tasakaaluhäired.

Pahatihti on ööklubid suhteliselt väikesed ja heli hajuvus võrreldes näiteks suuremate kontserdiruumidega väiksem. Kui veel sattuda helivõimenduse lähedusse, on oht kõrvadele eriti suur. Ja pidutsedes alkoholi juues muutuvad kõrvad veel tundlikumaks-vastuvõtlikumaks ning kahjustus võib olla suurem.

Aga eks klubiöö mõjuta kogu organismi, ka näiteks südamerütmi ja seedimist, samuti võivad tekkida une- ja psüühikahäired.

Rein Vahisalu, Ida-Tallinna Keskhaigla südamearst

Terve südame ja normaalse vererõhuga inimesed jäävad pärast öö otsa rassimist-pidutsemist-tantsu tavaliselt ellu. Küsimus on ju väga individuaalne: kust maalt kellelegi lõpeb peo lõõgastuslik ja algab tervistkahjustav osa.

Pulss on veidi kiirem juba peole tulles (positiivne ärevus), ja kui ohjeldamatu toidumanustamise järel minnakse triiki täis maoga sauna või tantsu vihtuma, võib see südamehäirete ja kõrge vererõhuga inimestele saatuslikuks saada, sest koormus südamele on liiga suur. Variandid on karmid: eluohtlikest südamerütmihäiretest infarkti ja insuldini.

Tantsu tuleks öö jooksul annustada portsukaupa; liha-, hapukapsa- ja seenevaagnate kõrval asetsegu kauss juurviljasalatiga ja suur puuviljakorv.

Aga ka alkohol ja nikotiin on südamehaiguste riskitegurid. Esimese puhul on tähtis jääda mõõduka koguse juurde, teise suhtes aga kehtib ühemõtteline ei. Täissuitsetatud ruumis väheneb hapniku kättesaadavus oluliselt, peolise südame hapnikuvajadus seevastu peo edenedes aina suureneb.

Ent südame tervisele on peojärgne päev peost tähtsamgi – liialt suur koormus pole südamele hea. Näiteks on eluohtlik peojärgsel varahommikul kiiruga autorooli istumine, et siis sajakilomeetrine kojusõit ette võtta. Ei maksa ka kohe jõusaali või ujulasse kiirustada, õue värske õhu kätte jalutama aga küll.

Action’ile peab järgnema puhkus, juba loodus on säärase rütmi paika pannud. Inimene vajab lisaks aktiivsele puhkusele passiivset puhkust, vähemalt paar tundi päevas. Seegi näiteks on liiast, kui kümnepäevasele töörabamisele tuleb otsa adrenaliinirikas rabelemine – vaja on ka niisama-olemist. Osa õitsvas eas adrenaliinihimulisi action-puhkajaid mehi, kelle veresooned pole piitsutamisele vastu pidanud, on ka polikliiniku alalised külastajad.

Kaisa Teimann, treeningukonsultant

Igasugune mõõdukas ja rahuldust pakkuv füüsiline tegevus on inimese organismile hea, sest maandab pingeid. Kuid füüsiline pingutus väsitab keha ja eeldab eelnevalt-järgnevalt piisavat puhkust. Veetes klubis tantsides liialt pika öö, võib väsimus järgmisele päevale plaanitu untsu ajada. Seepärast on mõttekas suurem pidutsemine varem planeerida ja arvestada sealjuures ka alkoholi hulga ja margiga, millest sõltub taastumisaja pikkus.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.5