On päevselge, et kahekümnese näonahk ei vaja kollageeni ega retinooli, viiekümnese oma aga juba küll, tõdeb Decleori kosmeetik ja koolitaja Katrin Toonela. Nahk ei võtagi vastu seda, mida tal vaja ei ole, lisab asjatundja. Kuigi jah, temagi on kohanud 18-aastaseid, kel on «kortsuprobleem». «Noorelt pole mõtet oma nahka kangete ja mitmetoimeliste kreemikokteilidega koormata, piisab vaid niisutusest,» räägib kosmeetik. Siiski – niisutavad kreemid on tegelikult head igas eas ja küpsemalegi nahale mõeldud trimmivad võided sisaldavad alati niisutavaid toimeaineid.Katrin Toonela mainib sedagi, et mõistlik on enne kreemiostu mõnelt asjatundjalt, kosmeetikult või müüjalt nõu küsida, sest naha seisund on inimestel erinev. See, mis sobib sõbrannale, ei pruugi teile sugugi istuda. 20+ Kui teismelise nahale pole enamasti vaja muud kui puhastavat kosmeetikat, siis kahekümnendates võiks sellele lisanduda niisutav kreem. Samuti võiks tarvitama hakata kõige lihtsamat niisutava toimega silmaümbruskreemi, et kortsukesed ei ilmuks õrnõhukesele silmaümbrusnahale ülemäära vara. 30+ «Just kolmekümnendais avastavad paljud naised, et näonahk pole enam varasemaga võrreldes nii pingul ega jume nii särav, ning märkavad ka esimesi kortsukesi. Seda eriti hommikuti peegliga tõtt vaadates,» räägib kosmeetik. Sageli hakkab nahk ka kuivemaks muutuma. Ses vanuses soovitab kosmeetik üldjuhul appi võtta toitvamad võided, mis sisaldavad lisaks niisutajatele vitamiine. Üks tõhusatest naha turgutajatest on C-vitamiin – see annab noorusliku ja särava jume ning on ka tugev antioksüdant, mis võitleb vabade radikaalidega. Päikesest, saastest, tolmust jms tekkivad vabad radikaalid aga on ühed kurjemad naha vanandajad, hävitades selle enda kaitsevõimet. A-vitamiin ehk retinool elavdab naharakkude tegevust ja uute naharakkude teket, E-vitamiin aga tõstab naha toonust ja ergutab seda. Kreem võiks sisaldada ka kaitsvaid toimeaineid, seda eelkõige võitluseks vabade radikaalidega. Päikesekaitse ehk SPF sisalduse suhtes on Katrin Toonela aga pisut skeptiline. Vähemalt talvisel ajal, kui siinmail on päikest vähe ja kogu päeva ollakse kontoris, pole sel suurt mõtet. Liiati kestab kaitsefaktori toime pärast pealepanekut paar-kolm tundi, nii et pole mõtet nahka sellega koormata. Kes aga tunneb, et nahk on heas toonuses, võiks piirduda ka mõne lihtsama niisutava-kaitsva kreemiga. Sedagi võiks silmas pidada, et suveajaks sobib kergem emulsioon, talvel on meie kliimas parem toitvam-rasvasem võie. 40+ Neljakümnendais kipub nahk olema kuivem, tuhmima jumega, rohkem lõtvunud ja pahatihti ilmuvad ka esimesed pigmendilaigud. Ka hormoonide tootmine pole enam nii hea nagu nooremalt, seegi mõjutab naha seisundit. Sestap võiks kreemgi sisaldada taimseid hormoone vm aineid, mis nende puudujäägi nahas korvavad. Pigmendiprobleemide puhul võiks jälgida pleegitajate olemasolu. Samuti võiks kreem sisaldada trimmivaid koostisained, levinumatest taimsetest pinguldajatest toob kosmeetik näiteks nisuproteiinid. Tihti kombineeritakse kreemides ka kohese ja pikaajalisema toimega komponente, näiteks valgustpeegeldavad pigmendid annavad kiire optilise efekti, peites nahavead ja lisades jumele värskust. Ülejäänud ained – niisutajad, vitamiinid, trimmijad, kaitsjad jm – avaldavad mõju pikemaajalisel kasutamisel. Et neljakümnendate lõpupoole ei pruugi nahaalused tugikoed kollageeni vähenemise tõttu olla enam piisavalt elastsed, võiks kreemikokteil sisaldada kollageeni vm aineid, mis aitavad kudedes sünteesida ehk juurde tekitada uut kollageeni ja elastiini. Kasuks tulevad ka seerumikuurid ja salongihooldused. 50+ «Üks on selge: mida küpsemas eas naine, seda keerukamat ja rohkemate toimeainetega kreemiturgutust ta vajab,» tõdeb kosmeetik. Sellest aastakümnest alates on naisele tavaliselt kõige olulisem, et kortsud saaksid kõikvõimalike kreemipinguldajatega silutud. Muutus on seegi, et nägu hakkab n-ö allapoole vajuma (topeltlõug, vajunud põsed) – rasvarakud ei paikne enam ühtlaselt ja kudedest kaob elastsus. Uudsed, enamasti ka kõrgema hinnaklassi võided aitavad muu hulgas näokontuure siluda ja tõsta. On ka aineid, mis nahaga kokkupuutel täidavad kortsud optiliselt. Trimmijad, hormoonid, kollageeni ja elastiini sünteesi soodustavad ained, sära andjad – kõik võiks võides sisalduda.
Mis on mis? A-vitamiin ehk retinool: kiirendab uute naharakkude teket. C-vitamiin: tugeva vananemisvastase toimega, andes nahale sära ja olles tõhus antioksüdant. E-vitamiin: ergutab ja tõstab naha toonust. Nisuproteiinid: tõhusad looduslikud nahatrimmijad. Ploomituumaõli, oliiviekstrakt: kaitsva toimega, tugevdavad naha rasukihti. Vetikad: head looduslikud pikaajalise toimega niisutajad. Hüaluroon: niisutav aine. Kollageen: aitab sünteesida uut kollageeni, mis lisab elastsust ja pinguldab-tõstab näokontuure. Praegu eelistatakse loomset päritolu kollageenile taimset, näiteks proliini. Ka kaneeliekstrakt ja eeterlikud õlid aitavad nahas elastsust hoida. Hormoonid: enamasti taimset päritolu, aitavad naha pealmistel ja alumistel kihtidel paremini koos toimida. |
