Uue korra järgi peaks näiteks Valga töötaja, kes tahab komisjoni poole pöörduda, kuid kelle kodukandis bürood enam pole, oma avalduse ja dokumendid saatma postiga Tartusse, mille komisjon tuleb siis vajaduse korral Valka kohapeale vaidlust menetlema. Kui praegu on töövaidluskomisjone 19 – igas maakonnas peale Hiiumaa, suuremates linnades isegi mitu –, siis tööinspektsioon plaanib uuel aastal nende hulka vähendada peaaegu poole võrra, kümnele.Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga kinnitas aga, et paljud töötajad eelistavad just enne avalduse koostamist töövaidluskomisjoni kohale minna, et seal vajalikke näpunäiteid saada. Eelistatud isiklik kontakt Samuti eelistatakse Taliga sõnul avaldus isiklikult kohale viia, et vajaduse korral veel lisainfot saada. Kui see võimalus kaob, võib töötajate õiguskaitse kättesaadavus ametiühingute hinnangul ohtu sattuda. «Töövaidluskomisjonid on hädavajalikud, et töötajad saaksid kätte need tasud, mida neil tööandjalt on õigus saada. Ja seetõttu ei tohi nad mingil juhul töötajatest kaugeneda,» märkis Taliga. Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Egle Käärats seletas komisjonide vähendamist sellega, et igas maakonnas pole komisjonile lihtsalt piisavalt tööd. «Seega hakkavad istungid osas maakondades toimuma nn väljasõiduistungitena. Samasugune praktika on rakendust leidnud ka näiteks kohtusüsteemis,» märkis ta. Nendes töövaidluskomisjonides, kus seni töötas ainult sekretär, see ametikoht koondatakse. Bürool vähe tööd «Ei ole mõtet hoida büroosid lahti ja sekretäre kohapeal, kui mõnes kohas esitatakse ühes kuus alla kümne avalduse,» selgitas tööinspektsiooni asedirektor Herko Sunts, kelle sõnul on mitmetes maakondades töökomisjonile esitatud avalduste arv viimastel aastatel vähenenud. Tööinspektsioon näeb esitatavate avalduste arvu vähenemise ühe põhjusena majanduse head seisu ja tööjõupuuduse oludes töötajate jõupositsiooni. Samas on Eesti majanduskasv aeglustunud ja asjatundjad ennustavad selle jätkuvat jahtumist. Selle tagajärjel väheneb tööjõupuudus, kasvab töötajate konkurents ja see võib viia tööandja soovini töötajaist vabaneda, mis omakorda võib suurendada töövaidluskomisjonist abiotsijate hulka. Töövaidluskomisjonis mullu osaliselt õiguse saanud Go Busi Lääne-Eesti reisijateveo osakonna juhataja Evald Leman ütles, et tema kogemusel läheb Eesti töötaja töövaidluskomisjonist abi otsima alles viimases hädas või ei lähe üldse, kohtusse minek on veelgi ebameeldivam variant. «Töövaidluskomisjon on kõige kättesaadavam ja odavam koht õiguste eest võitlemiseks,» julgustas ta teisi. «Kohtus protsessid venivad ja rahalised kulud on palju suuremad. Erinevalt töövaidluskomisjonist võib kohtust ka väga suure tagasilöögi saada,» lisas Leman. Tööinspektsiooni hinnangul on töövaidluskomisjoni saabunud avalduste arv vähenenud teise põhjusena seetõttu, et möödunud aasta algusest jõustunud seadusemuudatuse järgi ei lahenda komisjonid vaidlusi, kui nõude summa ületab 50 000 krooni. Kiirenev palgakasv on aga üha rohkem toonud kaasa just nõudeid, mis seda summat ületavad. Suntsi sõnul on teada isegi juhtumid, kus töötaja loobub osast nõuetest, et jääda 50 000 krooni piiri sisse ja saada tööandjalt kas või osa rahast kätte. Nõude piir Taliga hinnangul on rahalisele nõudele 50 000-kroonise ülempiiri kehtestamine selgelt töötajavaenulik. «Ametiühingud olid sellise piirangu kehtestamise vastu ja nõuavad selle kaotamist, sest see on vastuolus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhimõtetega,» rõhutas Taliga. Taliga sõnul on ILO üldine nõue selge: töövaidluste lahendamiseks peab riik kehtestama lihtsa ja kiire menetluse, mille puhul ei tohi takistuseks olla ka kõrged menetluskulud. Praegu on olukord Taliga sõnul seda absurdsem, et sageli selgub töötaja nõude lõplik suurus alles töövaidluse käigus. «Ja kui siis kogusummaks tuleb näiteks üks sent üle 50 000 krooni, ei saa töövaidluskomisjon asjas otsust teha, kuigi on kogu töö ära teinud,» tõi ta näite. «Kehtiv nõuete ülempiir takistab töötajatel oma õiguste teostamist, sest advokaadi palkamine kohtusse minekuks on vägagi kallis, ja paljud on sunnitud sellest loobuma,» loetles Taliga nõude ülempiiri fikseerimist. Arvamus Eiki Nestor
riigikogu liige (sotsiaaldemokraat), endine sotsiaalminister Tööinspektsiooni
plaanitavate muudatuste osas võib heaks lahenduseks pidada seda, et
komisjon hakkab ise ringi sõitma nende inimeste juurde, kes
töövaidluskomisjoni abi vajavad. Mis puudutab aga avalduste
esitamist, siis ma usun, et tööinspektsioon suudab selle probleemi
lahendada. Nad võiksid maavalitsustega rääkida, sest need ei kao ju
kuhugi. Sõltub, kuidas riigistruktuurid omavahel koostööd teha saavad. 50 000-kroonine
ülempiir otsustati aga eelmise riigikogu koosseisu ajal ning meie olime
sellele siis vastu. Olen nõus, et see tuleks ära muuta. Harri Taliga
ametiühingute keskliidu juht Lubamatu
on töökomisjonide vähendamises see, et kohtus võib vaidluse
lahendamiseks kuluda aastaid. Kahjuks on ametiühingute praktikas
selliseid näiteid piisavalt. Sellised asjaolud kokku vähendavad
õigusriigi toimimist ja riik püüab sellega endalt veeretada
põhiseadusest tulenevat kohustust teostada kontrolli töötingimuste üle.» Töötaja ja tööandja vaidlus • Töövaidlusi lahendavad töövaidluskomisjon ja kohus. • Komisjonides ei lahendata vaidlusi rahaliste nõuete pärast, mis ületavad 50 000 krooni. • Aastail 2001–2006 esitati töövaidluskomisjonidele 18 901 avaldust, millest 96-97 protsenti olid töötajate omad. • Sagedamini esinevad rahalised nõuded:
töötasudega seotud nõuded, lõpparvega seotud nõuded, saamata jäänud puhkusega seotud, nõuded. Allikas: tööinspektsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit |
