Kahetunnine istung peeti opositsiooniliste demokraatide nõudel, kes leidsid, et asja on vaja arutada suletud uste taga, et president George W. Bushi administratsiooni sõjaeelset väidetavat luureandmetega manipuleerimist üksikasjalikult käsitleda.

Demokraadid kasutasid küsimuse senatisse viimiseks harva rakendatavat parlamendimanöövrit, mis polnud vabariiklastele sugugi meeltmööda.

Senati vabariiklaste enamuse liider Bill Frist leidis, et demokraatide sihiks on lihtsalt poliitilise kaose vallandamine.

Frist ütles, et senatis salajast arutelu lubavat 21. reeglit ei ole lähiajaloos kasutatud ja süüdistas demokraate USA seaduste ärakasutamises.

Demokraadid põhjendasid salaistungi hädavajadust asjaoluga, et senati luurekomitee jättis käsitlemata asepresident Dick Cheney personaliülema Lewis Libby tagasiastumiseni viinud Luure Keskagentuuri (CIA) lekkeskandaali mõju rahvuslikule julgeolekule.

Senati demokraatide liider Harry Reid ütles, et Libbyle süüdistuse esitamine «näitab, milles asi tegelikult on: kuidas administratsioon sepitses ja manipuleeris luureandmeid, et Iraagi sõda müüa ja püüdis hävitada neid, kes söandasid tema tegudele vastu astuda».

Libbyle kriminaalsüüdistuste esitamisele eelnes eriprokuröri kahe-aastane juurdlus, millega püüti välja selgitada, kes Bushi administratsioonist paljastas ajakirjanikele, et Iraagi sõja õigustamiseks esitatud luureandmeid kritiseerinud isiku abikaasa on CIA salaagent.

Demokraadid süüdistavad luurekomitee vabariiklasest esimeest juurdluse pidurdamises, mistõttu ei ole selgunud, kas mõni Bushi administratsiooni liige väärkasutas Iraagi sõja eelseid luureandmeid.

Pärast korduvat parlamendimanöövriga ähvardamist andsid vabariiklased viimaks demokraatide nõudele järele ja lubasid moodustada luureandmete kasutuse uurimiseks kuueliikmelise ühiskomisjoni, mis esitab 14. novembriks kava, kuidas juurdlust toimetada.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5