Hollandlased van Goghi mälestusüritusel Foto: AP

Äärmuslikku islamit tugevalt kritiseerinud 47-aastane van Gogh suri tulistamise ja pussitamise tagajärjel.

Juulis mõisteti van Goghi mõrvas süüdi 27-aastane islamiradikaal Mohammed Bouyeri, kellele määrati eluaegne vanglakaristus.

Mälestustseremooniale kõnniteel, kus van Gogh tapeti, kogunesid austust avaldama sajad inimesed, teiste hulgas peaminister Jan Peter Balkenende.

«Mõrvar vastandub kõigele, mis on meile Hollandis kallis,» ütles Balkenende oma kõnes. «Vägivald ei ole lahendus.»

Austusavaldusena režissööri julgele kunstnikuloomusele asetati kõnepidamispoodiumi ümber kaktuseid ja mängutiigreid, osa leinajaid tõi ka lilli.

Van Goghi mõrv raputas tugevalt Hollandi ühiskonda, kuna riiki tuntakse üldiselt salliva ja rahumeelsena. Mõrvale järgnesid rünnaku moslemite hoonetele ning vasturünnakud ristiusu kirikutele.

Bouyeri tapmist ei kahetsenud, ütles, et tegi seda religioossest veendumusest lähtuvalt ning tapaks islami nimel uuesti, kui tal selleks võimalus oleks.

Pärast van Goghi tapmist kinnitas ta noaga režissööri rinnale viieleheküljelise manifesti, kus ähvardas mitmeid poliitikuid ja advokaati.

Kolm kuud enne van Goghi surma esilinastus tema film «Alistumine,» mis jutustas väljamõeldud lugusid neljast mosleminaisest, kes kannatasid füüsilise ja seksuaalse vägivalla all.

Moslemid tundsid end sügavalt solvatuna, kuna poolpaljaste naiste kehadel oli tekstikatkeid koraanist.

Hollandi rahvastikust moodustavad miljon moslemit umbes 5,5 protsenti.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5