Ajalehe väitel on kinnipidamisasutused osa salajasest vanglasüsteemist, mis rajati pärast 2001. aasta 11. septembri rünnakuid.

Nõukogudeaegne kinnipidamisasutus on osa võrgustikust, kuhu kuuluvad kaheksas riigis asuvad vanglad. USA ja välisriikide ametnikele tuginedes kirjutab leht, et sellised vanglad asuvad veel näiteks Tais ja Afganistanis.

Ajalehe väitel on vanglate olemasolu ja asukohad teada vaid käputäiele USA ametnikele ning asukohamaa presidendile ja mõnele luuretippametnikule.

CIA ei ole salajaste vanglate olemasolu tunnistanud ega lehe kommentaaripalvele vastanud.

Vanglatele viidatakse USA saladokumentides kui «mustadele paikadele». Ajalehe teatel ei ole praktiliselt midagi teada selle kohta, keda vanglates kinni peetakse, kuidas toimub ülekuulamine ega otsuste kohta, kaua inimesi seal hoitakse.

USA ja välismaistele luureallikatele viidates märgib leht, et mustades paikades on hoitud umbes 30 peamist terrorikahtlusalust. Enam kui 70 vähemtähtsamaks peetud vangi anti aga üle välisluureteenistusele.

30 al-Qaeda liikmest kinnipeetavat on muust maailmast ära lõigatud, neile ei tagata ühtki tunnustatud juriidilist õigust ning nendega pole lubatud rääkida kellelgi peale CIA volitatud isikute, ütlesid allikad lehele.

Mitmed endised ja praegused luure- ja USA valitsusametnikud ütlesid Washington Postile, et CIA võttis taolised kinnipidamiskeskused välismaal kasutusele seetõttu, et USA seaduste kohaselt on vangide taoline isoleerimine keelatud.

Lehega vestelnud ametnike palvel Washington Post nende Ida-Euroopa riikide nimesid, kus vanglad väidetavalt asuvad, ei avalda. Ametlike väitel võiks paljastamine kahjustada terrori vastu võitlemise jõupingutusi või muuta asukohamaad kättemaksuobjektideks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5