
Kui madal novembripäike on läinud ning üliõpilane Marju Täht süütab Tartu
Karlova linnajao üürimaja aknalaual küünla, ulatub selle valgus kulunud ja
lääpas hoovitrepile.
Nii näitab see teed kõigile tulijatele ja neile, kes siit läinud on. Vana,
vast möödunud sajandi alguses ehitatud roostepruuni üürimaja inimesed – endised
ja praegused – on kokku kui suur pere. Nagu hajali vajunud okstega küürus
õunapuu sealsamas hoovis.