|
Riigipea ütles kohtumisel, et see riik, kes ei hoolitse kohaliku omavalitsuse
eest, nõrgestab iseennast, teatas presidendi kantselei.
«Eesti Nokia otsimisest on räägitud nii surmtõsiselt kui muigelsui, sest
kahtlemata on keeruline leida ja sõnastada mingit üksikut abinõu, mis otsekui
võluväel teeks meie rahva
rikkaks ja võib-olla ka õnnelikuks,» rääkis
Rüütel, küsides kohe, miks ei võiks Eesti Nokia peituda meie
omavalitsuskorralduses.
«Selles on tegelikult olemas tugev sisemine loogika. Omavalitsustele tuleb
selle jaoks aga luua paremad tingimused ning võimaldada neil realiseerida oma
tegelikku potentsiaali Eesti tasakaalustatud arengu korraldamisel,» leiab
Rüütel.
Kõik kohalviibijad pidasid ümarlaua senist kogemust väärtuslikuks ja
pooldasid üksmeelselt ümarlaua tegevuse jätkumist.
Ümaralaua senisesse tööperioodi jäävad põhiseaduse täiendamine omavalitsuse
valimisperioodi pikendamiseks neljale aastale ning mitme omavalitsuste tööd
reglementeeriva seaduse vastuvõtmine riigikogus.
Samuti märgivad senist tegutsemisaega Euroopa Liitu astumise järel
struktuuritoetuste avanemine ning siseriiklikud arutelud kohaliku elu
politiseerumise, omavalitsuste rahastamise ja maade munitsipaliseerimise teemal,
rääkimata kohaliku omavalitsuse volikogude valimistest 2002. ja 2005.
aastal.
Kõiki neid teemasid on käsitletud ka presidendi juures tegutseva ümarlaua
raames.
Edaspidi pühendumist vajavate teemadena nimetati peale kohaliku omavalitsuse
tulubaasi tugevdamise ka regionaalhalduse mudeli loomist, samuti teiste
Euroopa riikide praktika põhjal Eesti omavalitsustasandi teoreetilise mudeli
väljatöötamist koostöös vastava valdkonna teadlastega.
Maapiirkondade arenguaspektide arutelu kõrval peeti vajalikuks süsteemsemat
tegelemist ka linnapoliitikaga.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
kõik galeriid
