Teie praegune elu tundub olema majanduslikult oluliselt tasuvam kui võimalik peaministriamet seda suudaks tagada. Mis on teie ajendid?
Seda küll, kuid oma majandusliku olukorra parandamiseks peaministriks pürgimine oleks eriliselt nõme. Peaministri ametisse pürgides peaks tahtma sellel kohal midagi ka ära teha. Mina tahan.
Milline sisepoliitiline ja välispoliitiline mõju on sellel, et presidendivalimistel T. H. Ilves saavutas kindla võidu A. Rüütli üle?
Sellega astus Eesti taas tagasi aktiivse välispoliitika teele. Arvestades oma kogemust ning sidemeid võib T-H.Ilves tõusta uute liikmesriikide seas omalaadseks eestkõnelejaks, mis Eesti rahvusvahelisele autoriteedile vaid hästi mõjub. Sisepoliitiliselt taastas Ilvese võit paljudes inimestes usu, et Eesti poliitikas pole kõik ostetav või müüdav, astus vastu katsetele luua Eestis uuesti midagi "vaikiva ajastu" laadset.
Kas meie riigipead on peegelpilt rahvast, kes valitsuse valis või on see peegelpilt üsna hägune?
Valitsejad on alati vähemalt teataval määral peegelpilt valijatest.
Kas ja millistel tingimustel oleksite nõus olema ühes valitsuses Keskerakonna ja Rahvaliiduga?
Loodan, et valimiste ajal keskenduvad erakonnad rohkem tõsistele probleemidele ning pakuvad välja oma arusaama tuleviku prioriteetidest ega keskendu lihtsale poriloopimisele. Siis on võimalik rahulikult arutada, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik koostööd teha.
Millised oleksid põhilised erinevused Eesti juhtimises võrreldes Andrus Ansipi tegevusega, mis teeksid teist parema peaministrikandidaadi
Eesti poliitikas on enese kiitmine ja teise mahategemine üks vastikumaid jooni. Selles küsimuses sisalduvad mõlemad jooned. Seetõttu jätaksin vastamata.
Te olete välja hõikanud järgmise visiooni - 1,5 mln eesti keelt kõnelevat inimest! Miks Te ei ole võimendanud Tõnis Lukase ideed anda igale valimisõiguslikule kodanikule täiendav hääl iga alaealise lapse eest, et nende inimeste häälte osakaalu, kes ühiskonnas lapsi teevad, kasvaks? Miks Te ei soovi siduda väljateenitud riiklikku pensioni osa laste arvuga (nt.: 1-laps = 80% väljateenitud pensionist, kaks last = 100%, kolm last 115%, neli last 130% jne)? Seegi idee on tulevikule mõtlevates ühiskondades laialt praktiseeritud.
Tõnis Lukase idee on äratanud igati positiivset tähelepanu, selle teostamine eeldaks aga suuri muudatusi põhiseaduses. Eesti ees seisvate väljakutsete teadvustamisel oli see idee aga väga oluline. Mis puutub laste arvu sidumisega riiklike pensionitega, siis seda kaalume parajasti oma uut programmi koostades. Tegemist on igati huvitava ideega.
Kui te saate peaministriks, kas siis muudate ära oma otsuse ja avalikustate KGB toimikud? üle 10 aasta on möödas ja valija peab teadma, keda ta valib ja ka valis.
Pean tunnistama, et ei saa sellest küsimusest aru. KGB toimikuid Eestile üle ei antud, üldiselt olen aga seisukohal, et inimesed peaksid omama võimalust tutvuda nende kohta kogutud andmetega - ka kaugemas minevikus kogutud.
Millal esitab Eesti riik Venemaale kommunismikuritöö ja okupeerimise eest kahjunõude? Kuke komisjon arvutas selle isegi välja ja sai mingi 160 mld USD? Millal taastad eestlaste väärikuse ja nõuad kahjukompensatsiooni?
Asja praktiliseks edendamiseks tuleb peatähelepanu pöörata kommunismi kuritegude ametlikule hukkamõistule rahvusvahelisel tasemel - EN parlamentaarses assamblees see juba toimus, nüüd peaks järjekord olema Euroopa parlamendi käes. Kindlasti tuleb kommunismi kuritegusid ka tõhusamalt teadvustada.
Mis takistab täna Reformierakonna, Res Publica ja Isamaaliidu koalitsioonil sündimast? Miks te ei suuda panna Reformierakonda praeguse olukorra eest vastutama? Miks peaksime valijatena uskuma, et paremkoalitsioon on peale valmisi võimalik, kui see pole võimalik enne valimisi? Ansip ütles isegi selle välja, et ongi parem, kui koalitsioon on seinast seina, siis on kõik ühiskonnas rahul?!
Sellele küsimusele oskab minust paremini vastata peaminister Ansip.
Postimehes vastasite küsimusele: "Enne läheks vist tõesti jumala päike looja, kui teie paturegistriga ühele poole saaks?". Vastus algas sõnaga "Jah". Nõustute siis et olete teinud poliitikas palju vigu? Mis oli teie enda arust suurim viga?
Poliitiku suurimaks veaks on suutmatus oma vigu tunnistada. Teinud oleme neid me kõik. Oma veaks loen ma aga pigem mitte seda, mida olen teinud vaid seda, mida olen "olemasolevale reaalsusele" alludes tegemata jätnud. Näiteks ei suutnud me tagasi pöörata enne 1992.aasta valitsuse ametisse astumist maal ja linnas toimunud ärastamist, tollal veel eksisteerinud seadus-auke kasutades oleks tulnud juba 1992.aastal ära viia pronksmees, teise valitsuse ajast on valusalt meeles haldusreformi läbikukutamine.
Kindlasti olen teinud ka muid vigu, mis on seotud minu liig-impulsiivse iseloomuga. Olen neist õppinud.
Mul on väga hea näha, kuidas te püüate olukorda Eesti riigis parandada. Te olete väga palju eesti heaks juba teinud, aga palju on veel tegemata. Palun nimetage teie jaoks 3 kõige tähtsamat asja, millega te hakkaksite kohe tegelema saades 2007. aastal kolmandat korda Eesti Vabariigi peaministriks?
Esimene väljakutse on astuda konkreetseid samme demograafilise kriisi lahendamiseks - see peab valitsusel olema läbivaks küsimuseks ka kõigi teiste küsimuste lahendamise juures. Kiirelt tuleb astuda samme majanduse jätkusuutlikuse tagamiseks, alates eurole ülemineku ettevalmistamiseks ning lõpetades üleminekuks teadmismahukale tootmisele. Kolmandaks peab kohe tegelema olukorraga rahva tervise alal, mis vajab senisest oluliselt suuremat tähelepanu. Kaduma peab ka ignorantsus rohelise mõtteviisi suhtes, vastasel korral pole meil kellelgi tulevikku.
Kuidas on ikkagi lood Eesti majandusega, kas ootavad ees hullud ajad pärast laenurahade äraraiskamist sisetarbimises, või oleme me endiselt ekspordi- ja konkurentsivõimelised?
Eesti konkurentsieelised odava tööjõu näol on otsa lõppemas. Jätkusuutliku arengu tagamiseks tuleb muuta kurssi ning anda prioriteet teadmismahukale tootmisele - ja seda mitte tühjades sõnades vaid reaalsete tegudega. Probleemiks on ka valitsuse suutmatus viia Eesti eurotsooni. Ebaõnnestumine siin võib viia üles intressid ja tõsiselt kahjustada kümneid tuhandeid oma kodu rajamist alustanud inimesi.
Kas riik peaks raudtee tagasi ostma?
Kõigepealt tuleks ära kuulata hind ning siis mõtelda, kas Eestil oleks võimalik sama raha eest midagi mõistlikumat teha - korda teha näiteks kõik Eesti koolid või valmis ehitada suur osa Tartu-Tallinn maanteest. Arvestada tuleks ka seda, et raudteed tagasi ostes tuleb meil hakata sellele raha peale maksma - Euroopa riikides ulatuvad need summad vahel väga kõrgele tasemele. Vahest saaksime ka selle raha eest midagi muud ette võtta, näiteks õpetajate, politseinike, päästetöötajate palku vähemalt Eesti keskmisel tasemel hoida. Praegusel hetkel on raudtee tagasiostmise näol tegemist mitte majanduslikult läbikaalutud otsuse, vaid populistliku kavaga, millega tegelikult tehakse soodustusi vene transiitkapitalile.
Kui saate uuesti peaministriks kas hakkate uuesti raudteed maha müüma? Selleks ajaks peaks olema raudtee tagasi ostetud - Kas tunnistate, et Teie poolt juhitud valitsuse ajal raudtee müük oli suur viga, mille eest nüüd peame rohkem maksma?
Arvestades raudteesse vahepeal investeeritud ligi kahte miljardit krooni näib Eesti riik raudteed tagasi ostvat umbes sama summa eest, mille eest see müüdi. Nii et rahalist kahju Eesti ei saa. Kui Reformierakonna valitsus peaks raudtee tõesti tagasi ostma, siis uus valitsus peaks järgnevalt raudtee rahule jätma. Selle areng on viimaste aastate jooksul niikuinii poliitilistes tõmbetuultes kannatanud, uuele ringile minekut ei pea ma mõtekaks. Vahest võiks kaklemise jätta ja raudteel areneda lasta, isegi kui selle ülalpidamine riigile üsna oluliseks koormaks kujuneb.
Kuidas suhtute võõrtööjõudu?
Euroopas kehtiva avatud tööturu positiivset mõju on Eestis tunda. Eesti majanduse arenguks vajalike spetsialistide kasutamine toob meile tulu. Samas ei peaks õigeks kontrollimatut sisserändu - sellega pole veel ükski Euroopa riik suutnud oma probleeme lahendada, pigem on ta neid juurde saanud. Kõigepealt tuleb ära kasutada Eesti oma inimressurss, selleks tuleb korda seada kutseharidussüsteem.
Kas peate õigeks, et riigikogu liikmed töötavad tasu eest ärinõukogudes?
Pean seda täiesti vastuvõetamatuks. See tuleb kiiresti tühistada, selline kord on praeguseks kuulutatud põhiseaduse vastaseks.
Mida peaks tegema, et politseinikud ja päästetöötajad ei lahkuks oma ametist?
Neile tuleks maksta korralikult palka - ning kui loodetud politseinike-päästetöötajate palga viimine Eesti keskmisele tasemele teoks saaks, tuleks seda seal ka hoida ega uuesti langeda lasta, nii nagu see Keskerakonna valitsuses oleku ajal juhtunud on. Näiteks võiks nende palgad siduda Riigikogu liikmete palgatõusuga.
Mis saab või peaks saama Eesti-Vene piirileppest?
Eesti on siin omad sammud astunud, ma ei pea läbirääkimiste uut avamist ei mõtekaks ega Eesti huvidele vastavaks.
Kui praegune peaminister ei võta midagi ette pronkssõduriga, siis mida võtaksite teie ette?
Usun, et praeguseks Riigikogusse jõudnud eelnõu võimaldab selle probleemi lahendada. Omal ajal rääkis vajadusest pronksmees minema viia Isamaaliit üksinda, nüüd on õnneks välja kujunenud laiem liit.
Kas peate õigeks, et peaaegu kõik asutused ja organisatsioonid on vaja politiseeritud? Kas te ei leia, et see on haige, et nt. polikliinikud omavad poliitilisi juhtkondi? Et kõikjal vohab erakondliku kuuluvuse mentaliteet... nagu nõukaajal juba!
Ühiskonna politiseerimine on jõudnud täiesti vastuvõetamatule tasemele. Sundparteistamine tuleb lõpetada, selleks peavad erakonnad allutama end ühemõtteliselt avalikkuse kontrollile ning kohustuma mitte selliseid samme astuma. Poliitiliste nõukogude negatiivne mõju Eesti tervishoiule on juba praegu näha. Viimastel aastatel näib, nagu oleks erakonnad allutamas ühiskonda enda kontrollile, tegelikult peab olukord olema vastupidine, mistõttu kutsun avalikkust üles erakondadele asutuste ja organisatsioonide politiseerimise lõpetamiseks survet avaldama
Kuidas muuta praegust olukorda Eesti poliitikas, kus parteid tegelevad pigem eneseupitamise kui kasulike otsuste tegemisega? Mõtlen siin seda, kuidas Riigikogus eelnõusid käest-kätte veeretatakse ainult selle nimel, et saaks jätta muljet: "selle hea ja kasuliku eelnõu esitas meie erakond".
Eesti edu ei kuulu ühelegi parteile, valitsusele ega peaministrile - selle loojaks on Eesti inimesed ja nende töö. Seetõttu on mul vastuvõetamatu kuulda, kuidas üks või teine poliitik omistab endale või oma erakonnale pensionite tõstmise või kuulutab, et tema tõstaks neid tegelikult veelgi, aga näe - nemad ei lase.
Kas Isamaa ja Res Publica Liidule on ideoloogiliselt lähemal liberaalne Reformierakond või agraarkonservatiivne Rahvaliit?
Usun, et asume nende kahe vahel.
Kas Eesti suudab tagada kogu riigis normaalse elukeskkonna või tuleb piirduda suuremate keskuste arendamisega?
Eesti peab tagama normaalse elukeskkonna kogu riigis. Usun, et Eesti väiksust arvestades tekib peagi järjest tugevnev inimeste liikumine suurematest keskustest maapiirkondadesse - sest elu puhta looduse keskel on linnakärast parem. Riik peaks sellele kaasa aitama, näiteks infrastruktuuri arengut toetades.
Kui suur osa haridusest peaks olema õppijale tasuta?
Täiesealiseks saamiseni ehk gümnaasiumi lõpuni kõigile tasuta, kaasa arvatud õppevahendid. Kõrghariduses peab säilima suuremahuline riiklik tellimus, olen vastu üleminekule täielikult tasulisele kõrgharidusele.
Milline on teie suhe usuga? Millisesse kogudusse kuulute?
Kuulun Pühavaimu kogudusse.
Millise kvalitatiivse nihke on andnud Eesti haridusmaastikul ja hariduspoliitikas Harisusministeeriumi omaaegne viimine Tartusse?
Hariduse juhtimisse on toodud palju häid spetsialiste, kuigi mõni arvas, et selliseid on leida vaid Tallinnast. Usun, et pealinnast lahkudes jõudis ministeerium lähemale ka pealinnast väljaspool tegutsevate haridusasutuste probleemidele, tugevdades seega hariduspoliitika regionaalset mõõdet. Tuletan meelde, et omal ajal äratas suurt vastuseisu ka Riigikohtu viimine Tartusse, nüüdseks peavad seda kõik loomulikuks.
Miks salastati rahva eest suur osa teavest mis juhtus Estonial ?
Pean õigeks, et rahvani jõuaks kogu Estonia katastroofi puudutav teave. Kui midagi sellest on salastatud, siis on vastavad otsused langetatud katastroofi uurinud komisjonis, mille koosseisu ma teatavasti ei kuulunud, kuna polnud sellel ajal enam peaminister.
Kas pooldate Türgi liitumist EL-ga ja milliseid ohte näete selles Eesti Vabariigile?
Türgi liitumine EL-ga võib võimalikuks osutuda vaid juhul, kui ta täidab tõepoolest selleks vajalikke kriteeriume, nagu näiteks lahendab kurdi iseseisvustaotlustega seotud probleemid ning tagab Türgis reaalse usulise vabaduse.
Mulle tundub, et teie ja Savisaare poliitiliste vahendite arsenal on üsna sarnane. Erinevus on teatavas eetilises piiris. Näiteks sarnaselt Savisaare võimumängudel on need ka teil täiesti olemas. Kuidas kommenteerite?
On olemas poliitilisi vahendeid, mida ma kunagi ei kasuta.
ETV saates "Kas me sellist Eestit tahtsimegi?" nimetasite Eesti järgneva 15 aasta prioriteediks eesti keelt kõnelevate kodanike kiiret kasvu ühiskonnas (vist oli 1,5 mln elanikku). Millised oleksid konkreetsed muudatused?
Esiteks peaks perede ja laste toetamine saama valitsuse jaoks ka kõiki teisi selle otsuseid läbivaks prioriteediks. Kindlasti nõuab see nii raha kui perekonna väärtustamist ning meetmeid, mis võimaldaksid naistel ühendada eneseteostuse laste kasvatamisega. Teiseks tuleb hoolitseda ka selle eest, et eesti inimesed kauem elaksid ehk tervishoiust ja tervislikest eluviisidest peaks saama uue valitsuse üks prioriteete. Senisest rohkem tähelepanu ja ressursse tuleks kulutada eesti keele positsioonide tugevdamisele ning eesti keele õppele.
Millega seletate seda, et Isamaaliit eesotsas teiega on tuliselt võidelnud välisriikide huvide eest, näiteks: elektrijaamade erastamise püüd kahtlasele USA firmale; praegune omandireformi teine voor, kus eelistegelasteks sakslased eestlaste kodust ilmajätmise arvel (kusjuures Saksamaa ei nõua meilt midagi, pigem peaksime Poola eeskujul neilt ja Venemaalt ise nõudme); Omandireformi puhul võlgade kustutamine, st välismaalastele ja -eestlastele on tagastatud ja tagastatakse edasi sisuliselt kunagiste pankade, mitte nende endi omandit.
Keda "lihtsa eestlasena" ise valiksite olukorras, kus Isamaalise nimega partei võitleb tegudes isamaa vastu ja lääneriikide poolt ja KeRa on silmnähtavalt nõukogudemeelne?
Olen oma tegudes ikka pidanud silmas Eesti huvisid. Mis puutub elektrijaamadesse, siis pärandas selle müügi mulle eelmine valitsus, kuhu kuulusid ka Rahvaliidu ministrid, kes hiljem elektrijaamade müügi vastu agaralt võitlesid. Võib küsida, miks nad ise sellele protsessile kriipsu peale ei tõmmanud, kui see nii lihtne oli. Minu eesmärk oli sõlmida leping, mis vastaks Eesti huvidele ja annaks meile vajalikud garantiid. Kuna partner neid garantiisid Eestile ei andnud, lõpetas mäletatavasti just minu valitsus läbirääkimised, meie ei jätnud vastutust teistele päranduseks. Samas tagas asja just selline areng meile välispoliitiliselt väga keerukas olukorras optimaalse tulemuse ehk USA toetuse meie NATO-taotlustele.
Mis aga puutub Eesti koostöösse lääneriikidega, siis pean Läände orienteerumist õigeks. Korra püüdis Eesti neutraalseks jääda ja see läks meile väga kalliks maksma.
Kuidas hindate Eesti kohtusüsteemi tegevust õigusemõistmisel? Arvestades Riigikohtu esimehe seisukohta, et esimese astme kohtute otsuseid ei saa tõsiselt võtta, kas kodanike põhiseaduslik õigus õiglasele kohtumõistmisele on kindlustatud?
Kindlasti annab kohtumõistmise kvaliteeti parandada, usun et Riigikohtu esimees saab siin positiivset mõju avaldada.
Mis on see motivaator,mis paneb teid kandideerimima peaministri ametikohale?
Tahe Eestit taas liikuma lükata. Viimastel kuudel toimunu on tekitanud ühiskonnas hirmu "vaikiva ajastu" võimaliku taastuleku ees. See ohustaks oluliselt Eesti edasist positiivset arengut. Tahan omalt poolt tegutseda, et Eesti saaks vabalt areneda ning need ohud jääksid vaid ohtudeks.
Milline on teie seisukoht põlevkivi kaevandamise piirmäärade asjus? Kuidas vastaksite roheliste pöördumisele põelvkivi kaevandamise kohta?
Roheliste pöördumisi tuleb tõsiselt võtta. Eesti peab taastuvatele energiaressurssidele rohkem tähelepanu pöörama. Kavatsen taastada omal ajal loodud peaministri ümarlaua rohelistega, mis vahepeal on kahjuks likvideeritud.
Mida kavatsete peaministrina ette võtta, et meie keskkonna ja loodusega paremini ringi käidaks?
Iga otsuse juures tuleb arvestada, milline on selle mõju keskkonnale. Roheline mõõde peab saama loomulikuks osaks otsustusprotsessis nii valitsuses kui riigikogus.
Teatavasti viidi tegelik erastamine (ärastamine) läbi Tiit Vähi valitsuse poolt juba 1992. aasta esimesel poolel, kus põhiosa riigile kuulunud varadest läks tollaste riigiettevõtete juhtide ja nende järeltulijate kätte. Selleks ajaks, kui Isamaa valitsus võimule tuli, oli suurem osa varast juba n.ö maha parseldatud.
Kuidas takkajärgi suhtute Tiit Vähi ja tema 1. valitsuse võimuleupitamisse Edgar Savisaare asemel Eesti Komitee jõudude kaasabil?
Takkajärgi suhtun sellesse juba pigem ajaloolasena, st. mind huvitaksid rohkem faktid kui hinnangud. Siiski loen Savisaare valitsuse kukutamist möödapääsmatuks, sest tema tollane katse inter-saadikute toel Eestis erakorraline seisukord kehtestada oli Eesti edasisele arengule ohtlik. Hea, et sellest tollal ka Savisaare lähemad võitluskaaslased aru said.
Mulle on ühes arhiivis kinnitatud, et Teie "Metsavendade" algvariant olevat hoopiski omaaegse tšekisti Hans Salmi koostatud. Selle poolt räägib ühelt poolt "Metsavendade" madalavõitu tase Mart Laari tasandil kõrgharidusega ajaloolase kohta ning teiselt poolt selle endise tšekisti suhteliselt edukas karjäär Valga Muuseumi direktorina Teie I ametiajal EV peaministrina. Tollal avas omaaegne inimkütt Salm koguni vähemalt ühe mälestuskivi endistele metsavendadele, kes võisid väga vabalt olla tema enese ohvrid. Kas Teid ei hämmasta Valga Arhiivi väidetava süütaja ülimalt lihtne avastamine ühe justkui primitivistist raamatupidaja poolt mõnede dokumentide hävitamiseks? (Salmi enda võidukas selgitus TVs.) Mis on saanud sellest raamatupidajast?
Mul endal puuduvad vähimadki asitõendid, mistõttu palun TEie enese kommentaare. (Teie tihedad kontaktid Salmiga on siiski üldteada.
Küll aga võin kasvõi allkirjaga kinnitada, et olen näinud Parteiarhiivis Hans Salmi peale toimikute lugemist mingeid pabereid salaja põue peitmas. Mis nendel paberitel oli, seda ma ei tea. Küll aga ei saa ma välistada võimalust, et see endine tšekist hävitab karistamatult omaenese tegevuse jälgi.
Palun teie kommentaare.
Olen oma raamatud ise kirjutanud, kõrvalist abi pole vaja läinud.
Millisena näete Eesti energeetika tulevikku?
See on küsimus, mida ei saa otsustada poliitikute väikses ringis. Kogu ühiskonda haarava arutelu tulemusel tuleb paika panna Eesti energiapoliitika järgnevaks pooleks sajandiks ning siis sellest plaanist ka kinni pidada, mitte muuta seda iga uue idee saabudes.
Kas te näete ohtu Eestis üha enam võimust võtmas kasiinopoliitikas kus kasiinoärimehed toetavad suurte summadega erakondi ja vastutasuks tehakse kasiinodele suuri soodustusi/või ei tehta kasiinode üha enam sigivale majandusele piiranguid?
Nüüd kus üks operaator trügib isegi börsile, et oma mainet päästa, on olukord veel hullem. Teame ju väga hästi, et enamus Eesti elanikkonnast ei soovi kasiinosid aga neid tekib iga päevaga aina rohkem juurde ja sellega tekib ka sõltlasi juurde. Miks ei arvesta poliitikud rahva tahtega likvideerida kasiinondus Eestist? Või te ei näe kasiinodes üldse mitte mingit probleemi, et niikaua kui ise mängimas ei käi, pole see ka probleem? Aga kui teie laps, lapselaps, või mõni muu sugulane on mõnes tornis kust kavatseb alla hüpata sellepärast, et tal on tekkinud võlad mille likvideerimine võtaks aastaid? Abi on piiratud.
Kasiinode tegevus peab olema Eestis tugeva riigi kontrolli all, iga nurga peale kasiino ehitamist pean sobimatuks.
Kas peate õigeks, et Eesti Rahva Muuseum ehitatakse Raadile nõukogude okupantide pommilennukite raja pikenduseks?
Eesti Rahva Muuseum on paraku Raadile rajatud, teda sealt ära viia seetõttu, et vahepeal okupandid samasse lennuvälja ehitasid pole ka mõtet. Mis puutub muuseumi uue hoone projekti, siis usaldan siin Muuseumi direktori seisukohta.
Kas toetate Edgar Savisaare ettepanekut tõsta keskmine pension nelja aastaga 5500 kroonini?
Kui Eesti säilitab senise majanduspoliitika ega asu selles teostama Savisaare poolt pakutud eksperimente, tõuseb pension ühel hetkel selle tasemeni niikuinii.
Kuidas hindate võimalust, et Res Publica kasutab oma ülemvõimu Isamaa ja Res Publica Liidus ning valib liidu peaministri kandidaadiks teie asemel Jaak Aaviksoo?
Erakonnas toimub selle põhikirjast lähtuv valimine, 9.oktoobril peaks eestseisus kandidaadi valima ning saatma volikogule kinnitamiseks. Jaak Aaviksoo saaks erakonna juhtimisega igal juhul hakkama, tegemist on tugeva kandidaadiga.
Seoses omandireformiga. Kas õigluse jaluleseadmisel kogesite tugevat survet näiteks sundüürnikelt, nõukogudemeelsetelt? Miks riik ei töötanud välja plaani sundüürnike probleemiga tegelemisel. Näiteks asenduskorterite näol-endiste sõjaväelaste korterid ja muud pinnad?
Sund-üürnikute ja nõukogudemeelsete samastamine pole kindlasti õige. Omandireformi puhul püüdis riik omalt poolt mitmeid lahendusi pakkuda, mitmed neist osutusid ka edukalt töötavaks. Probleemiks oli see, et mõnes omavalitsuses ei antud vabanenud kortereid mitte sundüürnikele, vaid sahkerdati salamahti maha. Inimestele, kes on jäänud omandireformi käigus kannatajaks, peab riik ja omavalitsus appi tulema.
Härra Laar! Kuidas te magate? Kas teile ei kangastu silme ette kodudest välja aetud sundüürnike silmad, vanade eesti naiste silmad, kelle teie ja Liia Hänni oma mõttekaaslastega kodutuks jätsite? Nende silmad, kes suridki teadmisega, et OMA riik jättis nad kodutuks? Oleks veel tegemist otsese pärimisõigusega, aga KUSTUTATUD VÕLGADEGA elamispindu kingitakse ju võõrastele, nüüd siis juba ka sakslastele ja muidu argpüksidele, kes mitte oma kodumaad kaitsma ei jäänud.
Omandireformi alused pandi paika juba enne Isamaa valitsust Savisaare valitsuse ajal, Liina Hännit pole siin põhjust süüdistada, tema osaks jäi kibe kohustus reform ellu viia. Loen selle põhimõtteid valusaks, mis on mitmetele inimestele ebaõiglust tekitanud. Reformi tegemata jätmine ehk nõukogude võimude poolt natsionaliseeritud vara tagastamata jätmine oleks aga kahjustanud veelgi suuremat hulka inimesi. Kindlasti oli tegemist valusa valikuga, on kahju, et erakonnad, kes seda omal ajal Ülemnõukogus toetasid on hiljem küsimust politiseerima asunud.
Kuna kõigil ei ole võrdseid võimalusi (tervis, tutvused, looduse poolt antud anded ja omadused, vanemate materiaalne kindlustatus), oleks õiglasem astmeline tulumaks. On ju kõik tööd on ühiskonnale vajalikud. Kas olete nõus või vaidlete vastu?
Usun, et ühetaoline tulumaks on õiglasem - see tähendab ju tegelikult seda, et vaesem osa elanikkonnast ei maksa makse üldse, jõukam aga ühtse protsendi järgi. Nagu kogemus on näidanud, võimaldab selline maksusüsteem inimestel end paremini realiseerida, pealegi toob ta rohkem raha eelarvesse, võimaldades seetõttu aidata neid, kes tõesti abi vajavad.
Miks teie suhtekorraldajad ei tegele aktiivsemalt ikka veel levivate süüdistustega a\'la Mart Laar lasi Eesti põllumajanduse põhja või 1992. aasta rahareform röövis inimeste säästud? Neisse süüdistustesse ükskõikselt suhtudes mängite vastastele kaardid kätte. Hea PR-ga annaks neid asju selgitada.
Kindlasti saaks, kui see oleks eesmärk omaette. Minu arust on need aga asjad, kus aeg on juba arutust andmas ehk tagantjärele võib öelda, et Eestis on jõukus pärast rahareformi kasvanud kiiremini kui mujal Euroopas ning et näiteks Eesti põllumajanduse tootlikus ning konkurentsivõime on suurem kui naabritel. Siin tahaks siiski ka meenutada, et vaatamata mõnes ajakirjandusväljaandes ilmuvatele väidetele, ei teostanud Mart Laar rahareformi - kuigi loen seda igati vajalikuks sammuks.
Kas nõustute, et Eesti Muinsuskaitse Selts oli ekstremistlik liikumine, kes iga hinna eest püüdis tõelistele vabadusvõitlejatele eesotsas armastatud Edgar Savisaarega Rahvarindest kaikaid kodaratesse loopida?
Eesti Muinsuskaitse Selts polnud mingil juhul ekstremistlik organisatsioon, kuigi selles süüdistati teda juba omal ajal.
Teile kui ajaloolasele küsimus, kas olete nõus järgmise väitega: Saksa okupatsiooni aega Eestis - nii tollaseid argielu üksikasju kui ka näiteks rahvussotsialistide propagandanippe - tuleks põhjalikumalt tutvustada, sest vastasel korral tekib nooremal rahval teadmatusest põhjendamatult romantiline ettekujutus nii sellest ajast kui ka rahvussotsialistidest, samuti väärkujutelm, nagu oleks Saksa okupatsioonivõimu maailmapilti mahtunud iseseisev Eesti.
Saksa okupatsioonist tuleb tõesti rohkem rääkida, hiljuti välja antud Mere komisjoni kogumik on selleks hea alusmaterjal.
Kas kõik metsavennad olid vabadusvõitlejad?
Esiteks tuleks defineerida, kes olid metsavennad. Ise loen nendeks mehi ja naisi, kes kas varjasid end nõukogude võimu repressioonide eest või võitlesid aktiivselt nõukogude korra vastu. Sellise definitsiooni järgi ei saaks metsavendadeks lugeda lihtlabaseid hobuse- või poevargaid. Samas oli metsavendade seas kindlasti inimesi, kes süülistusid liigses vägivallas - selliseid juhtumeid tuleb käsitleda nagu iga teist kuritegu inimsuse vastu. Samade dilemmade ees on tegelikult iga vallutajate vastu partisanisõda pidanud rahvas. Üksikute poolt teostatud kuriteod - mille teostajad tihti lasti maha metsavendade endi poolt - ei jäta metsavendi aga vabadusvõitleja aust ilma.
Kuidas kavatsete võidelda korruptsiooniga vabariigis ja kas on kavas midagi ette võtta narkomaffiast kinnisvaraarendajateks hakanud kurjategijatega, kelle hingel on tuhandete eestlaste surm uimastite läbi? Kui kaua peame veel nende jultunud rahapesu pealt vaatama?
Narkokuriteod väärivad kõige karmimat karistamist, kaasaarvatud vara konfiskeerimine.
Kas pooldate plaanitavat öist alkoholimüügi keeldu? Mida pakute välja alkoholiprobleemi lahendamiseks Eestis?
Pooldan sellist keeldu, vaja on astuda ka järgmised sammud nii alkoholi reklaami piiramiseks kui alkoholiaktsiisi tõstmiseks, mille praegune valitsus edasi on lükanud. Eesti vajab sellel alal terviklikku, kindlate ja mõõdetavate sihtidega tegevuskava, vastasel korral satub meie tulevik ohtu.
Räägite, et peame kogu aeg liikuma edasi Euroopa suunas ja et Venemaaga suhtlemine ei too meile kasu - kuidas selgitate seda, et mitmed Euroopa riigid peavad kõnelusi Venemaaga seoses energia ressursside saamisega - ja mis tuleks Eestil antud teemaga ette võtta? Hetkel ju tuleb kogu gaasi ja enamus kütuse varu Venemaalt.
Eesti probleemid on siin osaks Euroopa probleemidest. Toetame ühtse energiapoliitika kujundamist ning alternatiivsete ühendusteede loomist. Eesti peab end liitma lääne energiasüsteemidega, vastasel korral võime ühel hetkel sattuda tõsiste probleemide ette.
Hr. Mart Laar ei poolda seda, et rahvas, kellele kuulub kõrgeim võim, otse presidendi valiks. Miks olete rahva enamuse tahte vastane?
Sellel korral rahvas ju sisuliselt valiski presidendi, ehk presidendiks valiti see, kellele kuulus rahva enamuse toetus. Olen rõõmus, et ka mina olin nende hulgas. Küll aga arvan, et praegune presidendi valimiste süsteem vajab igal juhul muutmist.
Mitu kohta Riigikogus loodab ühendpartei Isamaa-Res Publica liit 2007 a valimistel saada?
Tahame saada piisavalt kohti, et meie poolt pakutud programm osutuks mõjukaks sõltumata sellest, kas kuulume loodavasse valitsuskoalitsiooni või mitte.
Tuleb meelde dokumentaalfilm kas vanalinna päevadest või Kodulinna liikumisest või midagi sellist. Igatahes võttis seal filmis sõna üks priskevõitu prillidega häbelik poiss.
Millal, millised olid elu esimesed momendid kui tuli avalikkuse ees esineda, kui tuli ennast ja kedagi veel esindada? Koolipõlves tahvli ees? Või mujalgi?
Esimesed esinemised olid mul televisiooni lastesaadetes, kus käisin algul joonistamas ning seejärel erinevates viktoriinides. Nii et sellel alal kogemust jätkub.
Toetades südamest kogu Isamaa-partei ideoloogiat tervikuna, soovitaksin siiski teatud mõõdukust ja vaoshoitust, arvesse võttes vene elanikkonna vastuseisu sellele parteile. Kas ei oleks otstarbekas end rohkem selgitada vene elanikkonnale (näiteks Anna Levandi)? Neil on hirmud keelenõuete ränga karmistamise mõttes jne, neid tuleks pigem rohkem motiveerida, moraalselt agiteerida, aktsepteerimaks Eestit oma kodumaaks? Vähemalt nendele, kes on siin sündinud ja siia jäävad? Kas poleks otstarbekas suunata enam heatahtlikku propagandat ka Narva?
Kindlasti peab Eesti riik tegelema rohkem venekeelsele elanikkonnale nende juurte teadvustamisega, tutvustades ka senisest rohkem Eesti ajalugu ning vene vähemuse osa Eesti Vabariigi elus - suur osa esimesel nõukogude aastal Kosel maha lastud meestest olid näiteks rahvuselt venelased - nad hukati seetõttu, et jäid ustavaks Eesti riigile. Sellest ja paljust muust tuleks rohkem rääkida.
Missugune peaks olema Haigekassa nõukogu esimehe ja meditsiiniõe suboptimaalne palga suhe? Milline peaks olema politseiameti peadirektori ja konstaabli palga suhe?
Sellist suhet on raske määrata. Küll peaks meditsiiniõe ja politseiniku palk olema selline, mis hoiaks vastava ala inimesi Eestis. Mis aga puutub kõrgemate riigiametnike palkadesse, siis peavad need olema läbipaistavad, mitte aga koosnema lõputust hulgast lisatasudest.
Mida tahaksite peaministrina seekord ära teha?
See leotelu läheks pikaks, olen eelnevalt juba oma prioriteete kirjutanud. Kindlasti tahaksin jõuda olukorrani, kus Eestis kaoks poliitikast käibelt väljend, "aga kõik on ju juriidiliselt korrektne" - JOKK.
Mida Te arvate tulumaksu alandamise ideest? Ja mida arvate ideest vähendada tulumaksu proportsionaalselt laste arvuga? Näiteks vähendada tulumaksu 2% võrra iga lapse kohta.
Pole seda nimekirja ausalt öeldes jälginud. Rikkusega eputamine pole midagi, mille üle uhkust tunda. Kui riik ei suuda oma alustaladele - õpetajatele, arstidele, politseinikele, päästetöötajatele jne.- maksta konkurenstivõimelist palka, on raske paremat tulevikku loota.
Soovite asuda peaministri ametikohale, kuid peaminister tegeleb meil ka välispoliitikaga. Kas teie peaministrina peaksite Eesti NATO-liitlast USA-d vastavaks NATO demokraatiakriteeriumitele pärast seda kui möödunud nädalal võeti USAs vastu seadus, mis lubab võtta kogu maailma tänavatelt kinni suvalisi inimesi (nii USA kui muude riikide, sh Eesti kodanikke), pista need ilma kohtuta ja isegi ilma advokaadi kaitseta vangi ja siis veel ka piinata neid vange? Ning massimeedia andmetel oligi juba septembri lõpu seisuga kogu maailmas CIA salavanglates vangistatud kokku ca 14 000 inimest, kellest osa ka piinatakse. Kui nõustute et USA ei vasta enam NATO demokraatiakriteeriumitele, kas siis ei peaks nüüd ehk nõudma USA väljaheitmist NATOst?
Demokraatia eripära ongi see, et see võimaldab vastu võtta ka ebademokraatlikke seadusi. Nimetatud seadus on äratanud tõsist poleemikat ka USA-s endas, kaasa arvatud presidendi parteis. Demokraatia kaitseks ebademokraatlike meetodite kasutamine on libe tee, sellele on osutanud ka mitmed Euroopa liidrid.
Miks IL on vaikinud kui viimastel aegadel on olnud ärevaid sündmusi seoses Pronksmehega? Selline vaikimine on andnud võimaluse tekkida äärmuslikele rühmitustele. Tõsi, nende reaktsioon on tulnud küll südamest, aga teod on olnud suhteliselt mõtlematud (ntx Rebane & Madisson). Kui ka IL on väljendanud mingit seisukohta, siis on see jäänud märkamatuks, niiet paljudel inimestel polegi jäänud muud kui koonduda nende nö äärmusrühmituste seljataha, samas on väga paljusid nende äärmuslikkus ka tagasihoidnud. Inimestel pole olnud sobivat kanalit oma seisukoha väljendamiseks situatsioonis, kus rahvuslikud jõud saaksid ja peaksid otsustavalt aga targalt tegutsema! Leian, et siin pole IL tegutasenud piisava otsusekindlusega, miks?
IL pole tahtnud olukorda politiseerida. Me ei arva, et tegemist oleks küsimusega, mida tuleks kasutada poliitilises kampaanias. Meie seisukoht on selge: pronksmees tuleb ära viia ning me oleme valmis toetama kõiki selleteemalisi algatusi. Õnneks on need hetkel Riigikogus, loodame need kiirelt vastu võtta, mis võimaldaks probleemi lahendada.
Mida te olete Swedbanki nõukogus korda saatnud või huvitavat teinud?
Töö Swedpanga nõukogus on väga huvitav ja head kogemust andev. Ise olen kõige rohkem tegelenud rahvusvahelise tausta tutvustamise ning üleminekuriikides valitseva olukorra selgitamisega.
Minu hinnangul kaotas Iamaaliit eelkõige valijaid suhtlemisprobleemide tõttu. Ei vaevutud piisavalt selgitama otsuste tagamaid. Ka liituv erakond RP ei ole sellest süüst prii. Meenub valitsuse pressikonverentsil lösutav ja turtsuv-puhkiv peaminister Parts. Kas on plaanis suhtlemise poolt parandada ja kas olete seda probleemi erakonna sees teadvustanud?
Vigu suhtlemisel valijatega on meile paljud ette heitnud. Üritame vigadest õppida.
Kuidas suhtute meie liikluskultuuri, kus iga päev peaaegu hukkub inimene, kihutatakse ja ei täideta liikluseeskirju? Mida teie peaministrina teeksite?
Eesti liikluskultuur ja maanteedel hukkuvate inimeste hulk ei vasta Eesti üldisele arengutasemele, siin tuleb midagi konkreetset ette võtta. Kui senised programmid ei tööta, tuleb midagi muud välja mõtelda. Vastu tuleb võtta konkreetsete sihtidega tegevuskava ning tagada sellele vajalikud ressursid. Asjale aitaks kaasa ka meie teede ohutumaks muutmine, näiteks Tallinn-Tartu kiirtee väljaaehitamine, aga ka riigi suurem tähelepanu võitlusele alkoholi vastu.
Kuidas hindate Gruusia praegusi sündmusi ja millist arengut prognoosite edasiseks?
Olukord on ärev. Nii nagu kümmekond aastat tagasi Eestiga ei suuda Venemaa leppida Gruusia sooviga integreeruda läände. Siit tulenevad ka pinged ning pidevad provokatsioonid. Usun, et Gruusia pool suudab rahulikuks jääda ning alustatud reforme jätkata. Viimased uudised annavad sellest ka märku.
Kuidas te suhtute Riigikogu ja võimalikult teiste riigiametnike palkade ühisesse indekseerimisse?
Riigikogu palga arvestamise süsteem pole normaalne. Selle automaatne kerkimine samal ajal kui teiste riigiametnike palgad tõusevad teise süsteemi alusel, on ebaõiglane. Kui Riigikogu ei suuda loobuda oma palga arvestamisest keskmisele palgale tuginedes, tuleks tõesti kaaluda riigiametnike, aga ka õpetajate, politseinike, päästetöötajate jne . palgatõusu riigikogu liikme palgatõusu külge haakimist.
Kuidas te suhtute sellesse, et Riigikogu palkade indekseerimisel hakata kasutama keskmise palga asemel palkade mediaani?
Vahest võiks indekseerimisest sootuks loobuda?
Milline on tulevase peaministri nägemus Eesti põlevkivienergeetika jätkusuutlekuse kohta, s.h. millal hakatakse reaalselt plokkide renoveerimist NEJ-des, pidades silmas EU poolt ette antud aastaid 2012-2016. Olukord on kriitiline, sest Majandusministeerium ja EE pole oma strateegiliseid otsuseid siiamani avalikkusele teavitanud. Seapärast on energeetikud praegu peata olekus ja ei tea milliseid variante evitada. Palun aidake Eesti Energiale edendada lähtudes strateegilistelt positsioonidelt, sest energeetika ja põlevkivi on Eesti majanduse leib. Praegune energeetika arengu seisaku põhjuste üheks komponendiks on EE energeetika nõukogu mitte professionaalsus ja otsuse võimetus.
See on tulemus sellest, kui nõukogusid politiseeritakse. Olen juba eespool öelnud, et Eesti energeetika vajab selget kava tulevikuks, mida ei muudeta uute tuulte saabudes, vaid mida rahulikult ellu viiakse. Energeetika vajab edenemiseks rahu, samas eeldab see praegu aga julgust otsustada.
Teid ja teie võimuaega seotakse enamasti (nüüd juba ajaloos) erastamiskampaaniaga... Kas on oodata taas radikaalseid muudatusi riigis, kui teid peaministri kohale seatakse?
Suuremad muudatused on Eestis tehtud. Nüüd tuleb Eesti edu inimesteni viia. See võib mõnes küsimuses tõsi küll samuti otsuseid nõuda, mis kõigile meele järgi pole. Uute sihtide seadmiseta - see tähendab võimalike erinevate sihtide valikut tegemata - edasi aga ei pääse. Eesti peab jälle julgema otsustada.
Mulle Isamaa poliitika yldiselt sümpatiseerib. Aga kõige rohkem kardan seda et kordub Isamaa ja Respublika mõlema viga : tullakse protestipatreina ja kukkutakse laamendama. Ja jälle laamendatakse isamaa nimel. Nii et maa must. Ning tegu jääbki tegemata. Ja jälle peavad tulema kesk ja reform , kes ikka asja ka ajavad. Palve teile uus ühendpartei:
ärge hakake palun isamaa nimel jälle laamendama!
Ei hakka. Tänud soovituse eest.
Kuidas te suhtute sellesse, et vähendada valimistel ja poliitilises tegevuses parteide autonoomiat valijatest (valimisnimekirjad)? Kuidas te suhtute saadiku tagasikutsumise võimalusse?
Usun, et valija antud hääle osakaal peaks olema suurem. Valijal peaks olema suurem võimalus määrata, kes ühest või teisest nimekirjast valitud osutuvad, neid otsuseid ei tohi jätta parteikontorite hooleks.
Kuidas suhtute oma hüüdnimesse mõmmi ja üldse sellesse, et rahvas paneb hüdnimesid poliitikutele?
Mis sa teed, kui rahvas neid paneb, siis ta paneb. Mõmmi nimetusega olen rahul, näen sedamoodi välja küll. Ja magusat armastan ka.
Milline on teie lemmikraamat? Millist raamatut viimasena lugesite?
Lemmikraamatute seas on Mika Waltari raamatud, Angelos näiteks. Viimasena lugesin Liina Lukase doktoritööd baltisaksa kirjandusest Eestis - väga hea raamat, soovitan teistelegi.
Miks ei ole seni keegi suutnud korrata 1992 aasta parlamendi valimiste paremparteide ülekaalukat valimistulemust?
Tagantjärele tundub kõik ilusam. Tegelikult oli paremerakondade edu 1992.aastal ülinapp, valitsus moodustati vaid ühe enamhäälega. Oli tõeline ime, et suutsime vastu pidada kauem kui enamik teisi valitsusi Eesti ajaloos.
Miks Nõmme piirkonnas kunagi ühtegi head Isamaa kanditaati nimekirjas ei ole, peale Lauri Vahtre on alati kõik "kärbeskaallased"?
Usun, et nendel valimistel seda probleemi ei teki, kuigi pole päris nõus, et varem on tegemist olnud "kärbeskaallastega".
Kas on oodata järge kahele raamatule SINIMÄED 1944. II MAAILMASÕJA LAHINGUD KIRDE-EESTIS ja EMAJÕGI 1944? Kui on, siis jään huviga uut raamatut ootama.
Jah, on oodata küll. Tegelikult olen juba lausa lõpetamas raamatut Tiefi valitsusest ning viimastest lahingutest Eesti mandril. Tinglik pealkiri on September 1944 või Tiefi valitsus 1944. Ilmselt ei saa praegu nii palju aega raamatule pühendada, kui sooviksin, kuid selle aasta jooksul tahaksin selle siiski kindlasti kirjastusele üle anda - materjal on enamikus koos, vaja on vaid veidi pingutada.
Kas te tunnete isiklikult mõnda läbinisti ausat poliitikut?
Jah tunnen küll, neid on tegelikult tunduvalt rohkem, kui tavaliselt eeldatakse.
Milline on teie visioon heast haldussüsteemist Eestile, eriti kohaliku ja regionaalse tasandi osas?
Eesti haldussüsteem peaks välja kasvama ajaloolis-kultuuriliselt põhjalt, hoides otsustamist neile, keda otsused puudutavad, võimalikul lähedal, kuid moodustades samal ajal omavalitsused, mis on piisavalt suured neile pandavate ülesannete täitmiseks. Neist põhimõtetest lähtus ka omaaegne haldusreformi kava. On kahju, et see läbi kukutati.
Tänud, et leidsite aega Postimees Online'i lugejate küsimustele vastamiseks!
Ka mina tänan. Soovin parimat. Mart Laar
|
kõik galeriid
