| |
|
 |
Üheks umbes 50 miljoni aasta eest tekkinud suurimetajaks oli kuni 3,5 meetri kõrguseks kasvanud hiidlaisik (Megalonyx jeffersonii).
Foto: Repro |
|
Uuring: suurimetajate tekke võis põhjustada lisahapnik
(14)
02.10.2005 09:56
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Umbes 50 miljoni aasta eest toimunud suurimetajate esilekerkimise põhjuseks võis olla sel ajal kiiresti tõusnud atmosfääri hapnikusisaldus, kirjutab New Scientist.
New Jersey Rutgersi ülikooli teaduri Paul Falkowski arvates võimaldas atmosfääri senisest kõrgem hapnikusisaldus areneda imetajatel suuremaks ja säilitada samal ajal lihaste hapnikuvarustuse vajalikku taset. Falkowski ja ta kolleegid tegid nende kaugete aegade atmosfääri hapnikutaseme kindlaks uurides sügavalt merepõhjast pärinevate kuni 205 miljoni aasta vanuste kivide südamike süsinikuisotoobi sisaldust. Kui tänapäeval on atmosfääri hapnikusisaldus umbes 21 protsenti, siis 205 miljoni aasta eest oli see teadlaste hinnangul vaid 10 protsenti. Falkowski töörühma teatel ulatus atmosfääri hapnikusisaldus umbes 50 miljoni aasta eest 23 protsendini ja see antud perioodi rekordtase langes kokku suurimetajate evolutsioonilise võidukäiguga. «Neile andmetele tuginedes suudame me enese arvates selgitada, miks leidis umbes 55 miljoni aasta eest imetajate suuruses ja arvukuses aset suur muutus,» sõnas Falkowski. Ta lisas, et hapnikutaseme tõusu põhjustas muu hulgas fotosünteesivate maismaataimede laiem levik, kivide murenemine saviks ja ka laiemad tektoonilised protsessid. Ligikaudu 55 miljoni aasta eest vaibus umbes 10 miljonit aastat kestnud suur väljasuremislaine, mille käigus kadusid dinosaurused ja mille järel kerkisid esile imetajad. Mitmed asjatundjad seavad Falkowski töörühma uuringu järeldused siiski kahtluse alla. Suurbritannia East Anglia ülikooli süsinikutsükli ekspert Andrew Watson tervitas USA uurijate põhjalikku tööd, ent seadis kahtluse alla väite, mille kohaselt võis atmosfääri hapnikutase enne tõusuperioodi olla vaid 10 protsenti. Ta märkis, et see on väide on vastuolus mitmete varasemate uuringutega ning kuna metsapõlenguid esines alates ajast, mil põlemiseks oli kasvanud piisav kogus puid, tuleb meeles pidada, et orgaanilise materjali põlemiseks peab atmosfääri hapnikusisaldus olema vähemalt 13 protsenti. Mõningad uuringud näitavad, et orgaanilise materjali põlemiseks peab hapnikutase olema koguni vähemalt 16 protsenti, lisas ta. Watson tuletas ka meelde, et Karboni ajastul oli atmosfääri hapnikusisaldus kuni 35 protsenti, ent see ei pannud imetajaid kasvama. «Imetajate võidukäigu mõistlikuks põhjenduseks tuleb pidada seda, et dinosauruste kadudes vabanesid suurte loomade looduslikud elunišid,» kinnitas ta.
|
