«Soomes elab õpetaja kolm korda paremini kui õpetaja Eestis,» nentis Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Sven Rondik. Kusjuures võrreldud ei ole mitte palkasid, vaid seda, mida saab õpetaja lubada endale Soomes ja mida Eestis.

Et õpetaja, meditsiiniõe või politseiniku palk jääb Lääne-Euroopa kolleegile kõvasti alla, on elatustaseme ja majandusnäitajate põhjal igati mõistetav. Hoopis suuremat tuska teevad kõrgharitud spetsialistidele paigast ära olevad palgasuhted.

Nii teenivad paljud kõrgharitud pedagoogid, kultuuritöötajad ja riigi palgal olevad spetsialistid 3000 kuni 8000 krooni. Kõik nad kavatsevad vähegi suuremate palkade eest võitlust jätkata, samal ajal kui mõne valdkonna töötajad ja ettevõtete juhid saavad Eesti oludes hiigelpalkasid.

«See ei ole mõeldav, et kui riigi keskmine palk oli teises kvartalis 8291 krooni, siis noorempedagoogi miinimumpalk on Eestis ikka veel 5350 krooni,» nentis Rondik. Tema sõnul ei ole pedagoogide puhul küsimus ainult palgas, vaid ka selles, et õpetajatele esitatakse selle palga juures üha uusi nõuded enesetäiendamise vallas.

tallinna koolides on palgavahed väiksemad

Mujal maailmas teenivad pedagoogid Rondiku kinnitusel üle keskmise taseme. «Kõrgharidusega pedagoogi palga alammäär peaks olema üle 8000 krooni,» rõhutas ta.

TALO juhi Toivo Roosimaa sõnul on nad taotlenud kõrgharidusega töötajatele vähemalt Eesti keskmist palka, kuid siiani ei ole nende soovidele vastu tuldud.

Kultuuritöötajate ametiliidu juht Ago Tuuling tõi näite, et kõrgharidusega raamatukoguhoidja teenib Sillamäel 3950 krooni, Kohtla-Järvel 4210 krooni ja Tallinnas 6400 krooni. Keskeriharidusega raamatukoguhoidja keskmine palk on 4773 krooni. Enamik muusika- ja kunstikoolide pedagoogidest saavad Tuulingu sõnul märksa madalamat palka kui üldhariduskoolide ja gümnaasiumide pedagoogid.

«Tallinn on positiivne erand, kus nimetatud koolide õpetajate palgavahe on väiksem,» märkis Tuuling. Tema sõnul viivad aga reegliteta palgapoliitika, tururegulatsiooni fetišeerimine ning sõnades ühtede ja tegudes teiste põhimõtete järgimine töötajate lahkumiseni õpitud erialalt. «Riik ja tööandjad peavad endale aru andma, et nii jätkates saeme oksa, millel istume,» rõhutas Tuuling.

Suuremate palkade eest võitlevad juba aastaid ka meditsiiniõed, tuletõrjujad ja politseinikud, kellest enamiku palk ei ulatu samuti müstilise Eesti keskmise palgani. Eesti Õdede Liidu presidendi Ester Pruudeni hinnangul peaks õdede miinimumpalk algama Eestis kindlasti riiklikust keskmisest palgast.

õe palk võiks olla 60 protsenti arsti omast

«Praegu on aga õe miinimumbrutokuupalk 5712 krooni,» teatas Pruuden. Sellal kui Põhjamaades on õe palk keskmiselt 60 protsenti arsti palgast, on Eestis suudetud viimaste aastate palgaläbirääkimistel saavutada siiski olukord, kus õe palk moodustab arsti palgast 51 protsenti.

«Kahjuks on tööandjaid, kes ei maksa õdedele isegi miinimumtunnitasu ehk 34 krooni, nagu seadus ette näeb,» ütles Pruuden. Mitmed tervishoiuasutused püüavad tema sõnul aga töötajate palkade arvelt säästa, muutes selleks ametikohtade nimetusi. «Tallinnas, kus konkurents kvalifitseeritud tööjõu leidmisel on väga suur, on aga peaaegu võimatu miinimumtunnitasu eest head spetsialisti tööle saada,» lisas Pruuden.

Parimate õendusabi osutajate tunnitasu ulatub 46 kroonini tunnis ehk 7728 kroonini kuus. Pruuden on seisukohal, et ka Eestis peaks õe palk olema proportsioonis arstide palgaga ning moodustama sellest lääneriikide eeskujul vähemalt 60 protsenti.

Arstide liidu juht Andres Kork ütles, et arstide palgad on viimase kolme aasta jooksul tõusnud kiiremini kui Eesti keskmine palk. «Paraku pole meedikute palgad võrreldes keskmisega euroopaliku suhteni tõusnud. Piisav palgatase alustavale arstile oleks tavaolukorras kaks riigi keskmist palka,» märkis Kork.

palgatõus eelarves

Samal ajal kui politseijuhtide palk ulatub 55 000 kroonini kuus, millele lisanduvad mitmesugused hüved ja soodustused, on politseiametniku miinimumpalk vaid 5300 krooni. «Tänavapolitseinike ja süüteoasjade menetlejate palk on 5300 kuni 8700 krooni,» rääkis politseiteenistujate ametiühingu juhatuse esimees Ele Nuka.

Tema sõnul ei tohiks tavapolitseiniku palk olla mingil juhul madalam riigi keskmisest palgast. «Pigem pisut kõrgem,» rõhutas Nuka. 2006. aastaks soovivad politseinike esindajad kehtestada politseiametniku miinimumpalgaks vähemalt 6200 krooni.

Politseinike olukord teistes Euroopa Liidu riikides on Nuka andmetel igas riigis erinev. «Näiteks Saksamaa politseinike palgad, töötingimused ja sotsiaalsed garantiid on nende endi sõnul Euroopas ühed paremad,» kinnitas Nuka.

Soome politseis võeti tema sõnul 2003. aastal kasutusele uus, väga keeruline palgasüsteem, mille kohaselt makstakse palka vastavalt politseiametniku täidetavate ülesannete nõudlikkuse astmele. Madalaima ja kõrgeima politseiametniku palga vahe on Soomes 2,5-kordne.

Rahandusministeeriumist öeldi, et 2006. aasta eelarves on juba arvestatud õpetajate, kultuuritöötajate, prokuratuuri ja kohtute töötajate, vanglaametnike, politseiameti ja päästeameti töötajate palgatõusuga.

Arvamus

Olev RAju

Tartu Ülikooli professor, majandusteadlane

Eestis on tõepoolest palgasuhted käest ära. Tuleb aga arvestada, kust me tuleme. Vene ajal teenis bussijuht ju õpetajast neli korda rohkem, mis oli ka ebanormaalne.

Praegune palkade erinevus tulebki ühelt poolt minevikust ja teiselt poolt sellest, et liigume euroliidu palgasuhete poole. Kahjuks liiguvad erinevate ametite gruppide palgad erineva kiirusega, millest tulenevad ka suured palgaerisused.

Kui Norra firma toob oma ühe filiaali siia, peab ta siinsele juhile maksma vähemalt Norras nõutavat miinimumpalka, mis Eesti mõistes on aga ülisuur töötasu. Just see ongi põhjustanud ettevõtete juhtide palkade kiire tõusu ja mitmekümnekordsed palgavahed töötajatega.

Meil on aga ka samade ametite sees palgavahed väga suured. Näiteks võib ühes ja samas süsteemis sama tööd tegevate töötajate palgavahe olla kahekordne. Ja see on minu arvates eriti hull.

Mis siis ette võtta? Palkasid kohe kahekordistada ei saa, sest see toob pankrotilaine. Selleks, et inimesed ära ei jookseks, peaksid aga palgad tõusma aastas 10–15 protsenti ja palgatõus peab olema pidev.

Fakt on see, et paljud kutsealad on juba tühjaks jooksmas, näiteks on ära läinud palju ehitajaid, arste, autojuhte. Ma tänan jumalat, et oma majale katuse peale sain, sest praegu on need ehitajad kogu koosseisus Rootsis. Võtsid ka naised-lapsed ka kaasa, nii et vaevalt nad tagasi tulevad.

See jutt, et palkasid tõsta ei saa, ei ole millegagi põhjendatud. Kui on avatud majandusmudel ja kaupade hinnad Euroopa tasemel, siis küsin: miks saab ühe kauba – tööjõu hind väiksem olla? Nii sai olla suletud majanduses nagu Nõukogude Liidus, kui kedagi ei lastud üle piiri ja palkasid sai kinni hoida.

Kohene tõus Euroopa tasemele tooks muidugi Eestis pankrotilaine, kuid siiski – palkade kiire tõus on möödapääsmatu. Me ei pea jõudma 100 protsendini Euroopa Liidu omast, sest meie tööviljakus on ka väiksem, kuid ligi 70 protsendi taseme saavutamine mõne aastaga on möödapääsmatu.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.71