Välisminister Urmas Paet

Täna jätkus Lappeenrantas Euroopa Liidu välisministrite mitteametlik Gymnich kohtumine, kus osales ka välisminister Urmas Paet. Kohtumise teisel päeval olid arutuse all Euroopa Liidu ja Venemaa suhted ning Iraani tuumaprogramm.

Arutades Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisi suhteid olid EL välispoliitikajuhid ühel meelel, et Venemaaga tuleb suhelda ühel häälel ehk Venemaa suunaline poliitika peab olema ühtne, teatas välisministeerium.

Veel rõhutati, et energiaküsimustes on suhetes Venemaaga samuti vajalik ühispoliitika. Välisministrid vahetasid mõtteid ELi ja Venemaa suhete üle pärast 2007. aastat, mil praegune Partnerlus-ja koostöölepe kaotab kehtivuse.

Välisminister Urmas Paet keskendus oma sõnavõtus kolmele aspektile. Ka Eesti välisminister kriipsutas alla ELi Venemaa suunalise poliitika ühtsuse tähtsust.

«Venemaa teab, kuidas kujundatakse ELi ühist välispoliitikat ja on varmas kasutama ära kõike, mida võib tõlgendada nõrkusena. Ühtne lähenemine aitab niisuguseid katseid juba eos ära hoida,» rõhutas välisminister.

Rääkides ELi ja Venemaa vahelisest lepingust, mis asendab praegu kehtiva Partnerlus-ja koostööleppe, sõnas Paet, et uus leping peab kajastama möödunud kümnendi kõiki saavutusi ning andma suhete arengule realistliku raami tulevikuks.

«Eriti oluline on, et mõlemad pooled täidaksid ausalt lepinguga võetud kohustusi,» lisas Paet.

Kolmandaks pööras Eesti välisminister tähelepanu Euroopa Liidu naabrusele. Paeti sõnul on Venemaa välispoliitika tihtigi keskendunud oma rahvusliku positsiooni maksimaalsele tugevdamisele, eriti on see nähtav Gruusia ja Moldova puhul.

«Me peame üles näitama head tahet ja pakkuma jätkuvalt meie abi, kui seda on vaja. Täiesti kõrvale peame jätma mõtte, et mõned riigid, mis asuvad Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, on Venemaa tagahoov,» toonitas Paet.

Eesti välisminister tõi veel esile aeg-ajalt kerkivad probleemid Moldova Transnistria rahuvalvega.

«Tänane rahuvalvemudel seal ei vasta ühegi tunnuse poolest rahvusvahelistele standarditele, olles tasakaalustamata ja hõlmates konflikti osapooli. Euroopa Liit peab kaaluma võimalust asuda rahuvalvemissiooni etteotsa,» lisas Paet.

Lisaks juhtis välisminister Paet kolleegide tähelepanu viimastel nädalatel kujunenud kriitilisele olukorrale Eesti ja Venemaa vahelistes piiriületuspunktides.

Toimetas Peeter Kuimet, PM online