Kas Arnold Rüütel valetas süümevannet andes? 01.09.2006 08:05
Eilses Eesti Ekspressis ilmunud loo põhjal, mis räägib Arnold Rüütli rollist Johannes Hindi represseerimisel, tekib küsimus, kas Rüütel on valetanud Eesti Vabariigile korduvalt süümevannet andes.
Arnold Rüütel
Süümevandes, mis kehtis Eesti Vabariigis selle taastamisest kuni 2000. aasta 31. detsembrini, on Arnold Rüütel nii riigikokku kui ka presidendiks kandideerides kinnitanud, et ta ei ole osalenud kodanike nende poliitiliste veendumuste ja ebalojaalsuse pärast jälitamisel ega represseerimisel, kirjutas Eesti Päevaleht.
Kas ministrite nõukogu esimehe esimese asetäitjana KGB-le saadetud salajane kiri teatega, et on hädavajalik tugevdada kontrolli Desintegraatori üle, tähendab, et Rüütel kellegi represseerimisest ise osa ei võtnud? Või vandus ta siiski kümme aastat hiljem valet?
Ajaloolase Indrek Jürjo sõnul näitas see, kui kõrge ametnik andis KGB-le korraldusi, et kõrge ametnik osales protsessides aktiivselt, mitte lihtsalt kõrvaltvaatajana.
Tartu ülikooli riigi- ja haldusõiguse professori Kalle Meruski sõnul on nii õrnale teemale raske otsest hinnangut anda.
«Küsimus on, kas ta kirjutas selle kirja omal initsiatiivil või taotleti ametlikult tema arvamuse esitamist ja Rüütel vastas järelepärimisele,» ütles professor.
Elektrihinna alandamisega lööks valitsus kolm
kärbest ühe hoobiga, sest lisaks majanduse konkurentsivõime tõusule ja tarbijate
kulude vähendamisele oleks see ka lihtsaim viis inflatsiooni kärpimiseks,
kirjutab Postimees Online'i ajakirjanik Aivar Reinap.
Syd Barrett suri peaaegu kaks kuud tagasi. Suri
teist korda, ütleks Slavoj izek. Esimest korda suri ta 1967, siis suri Barrett
sümboolselt, maailmale, teistele. 7. juulil 2006 suri ta endale, suri
füüsiliselt ja lõplikult, kirjutab Janar Ala.
Intervjuu on lõppenud Postimees Online'i lugejate küsimustele vastas Tartu Ülikooli ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni osakonna õppejõud professor Marju Lauristin.
