Maavanem Jaanus Sahka ajendas tegutsema siseminister Margus Leivo, kes palus saata regionaalminister Jaan Õunapuu nimele seletuskirja.

Minister küsib, miks maavanem ei sekkunud, kui Lihula vallavalitsus paigutas Teises maailmasõjas Eesti vabaduse eest võideldes hukkunute mälestusmärgi riigi maale, kuid omanikult luba ei küsinud.

«Tegemist on reformimata riigimaaga,» ütles Sahk.

Maavanem selgitab vastuses regionaalministrile, et vallavalitsus ei esitanud talle ametlikku taotlust ega muid dokumente ja seepärast oli mälestusmärgi täpne asukoht talle teadmata. Maavalitsus sai järelepärimise peale asukoha skeemi pärast avamist 23. augustil.

Kolm päeva hiljem algatas maavanem järelevalve Lihula vallavalitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle.

«Ma ei vaata ideoloogiat,» ütles Sahk. «Paberiasjandus peab korda saama.»

Veel selgitab maavanem ministrile, et mälestusmärgi avamise kavatsusest teavitas teda 12. augustil peaministri büroo, paludes muretseda ja edastada büroole vallavalitsuse sellekohased aktid.

11. augustil muutis vallavalitsus esialgset asukohta – kooli juurde valatud vundament jäi ootama ning vabadusvõitlejate mälestusmärk avati kalmistul.

Mälestusmärgi paigaldamine tõi Lihula vallavalitsusele ka väärteomenetluse, sest vallavalitsus pidanuks politseid teavitama seitse päeva enne avaliku ürituse korraldamist.

Lihula vallavalitsus peab kirjavahetust ka muinsuskaitseametiga, kelle meelest asub mälestusmärk kaitsealal – kõik surnuaiad on muinsuskaitse all. Samuti pidi vallavalitsus andma avalikkusele mõeldud mälestusmärgi püstitamiseks ehitusloa.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.14