Tallinna säästev areng

Viimasel ajal on hakatud valjult rääkima ideest tihendada kesklinna lähiümbrust uute kortermajadega, et seal elaks võimalikult palju linlasi. Põhjendatakse seda maksumaksja raha säästmisega, sest tehtud kulutused infrastruktuuri saaksid suurema rakenduse.

2003. aasta algul tuli OÜ Paul Kinnisvara välja plaaniga rajada Kristiine linnaosas Luige tn 3/ Tedre põik 1 kortermaja. U-kujuline 116 korteriga elamu oli planeeritud sisuliselt täitmaks kogu krunti, kuhu üldse võimalik ehitada oli.

Loomulikult olid kohalikud elanikud sellise eskiisprojekti vastu ja seda ka avalikustamise käigus öeldi. Mõni kuu hiljem, uue eskiisprojekti avalikustamisel juunis 2003 tuli ehitaja välja osava käiguga. Nimelt lubati muuta korterite arvu. Liites väiksemaid kortereid, saadi koguarvuks 50. Kui detailplaneering oleks kehtestatud, polnuks mingit probleemi tegelikku korterite arvu suurendada, sest detailplaneering ei piira ruumide arvu hoones. Ka seekordne eskiisi avalikustamine ei toonud mingeid kompromisse, vaid vastupidi – otsustati, et antud krundile võib projekteerida vaid ridaelamuid või eramaju.

Hoolimata eskiisprojektide avalikustamise tulemustest käivitus detailplaneeringu menetlus, mis muutis eelnevad arutelud nulliks. Kellele oli sellist tsirkust vaja? Irooniline on veel see, et käikulastud detailplaneeringus oli elamu brutopinda suurendatud veel 400 ruutmeetri võrra.

Ümberkaudsetel elanikel on reaalsed põhjused olla kortermaja ehituse vastu. Nimelt on mõlemad krundiga piirnevad tänavad elamukvartali sisetänavad, mis jäävad juba praegu liiga kitsaks. SAPA ametnikud ei näe reaalsust. Toetutakse normidele, mis arvestavad autode arvu, ja 50 korteri kohta on (tasuliste) parkimiskohtade arv krundi piires normikohane. Jah, võibolla on need normid reaalsed kortermajades, mis on enamjaolt valminud nõukogude ajal ja nüüdseks erastatud, kuid perekond, kes maksab elamispinna ruutmeetri eest 20 000 krooni, omab kindlasti rohkem kui ühte autot! Samas ei sunniks miski ostma välja parkimiskohta maja kinnises parklas, kui ümberkaudsetel tänavatel on parkimine tasuta!

SAPA põhjendab oma otsust veel lähinaabruses olevate viie- ja üheksakorruseliste majadega, arvestamata sellega, et need asuvad laial ja suure liiklusega Nõmme teel. Arusaamatuks jääb SAPA selline «valitud» suhtumine. Miks siis üldse lubada ehitada kesklinna lähedusse eramaju? On see ju parasiitlik ja maksumaksja raha raiskamine! SAPA seab väga konkreetsed piirid uute eramute ehitamiseks, kus vundamendialune pind on umbes 20 – 25 protsenti krundi pinnast ja korruseid mitte mingil juhul üle kahe. Oleks väga huvitav teada, kuidas kõnealune projekt SAPA ametnike arvates maksumaksja raha säästab ja on iga maksumaksja huvides.

Tõnu Kuldkepp, Kristiine linnaosa elanik

Bussiprobleemid

Teil on kuhugi kiire ja te sõidate linnaliini bussis. Buss peatub rahvarohkes Poska peatuses. Pealetulijad on peale tulnud ja mahaminejad on maha läinud. Kuid buss ei sõida edasi. Kuna teil ja arvatavasti mõnel teiselgi on kiire, tunnete huvi, miks buss paigast ei liigu.

Märkate bussi ees teist, liinibussist erinevat bussi ja tursket meest, kes ümmarguse lapakaga saua bussijuhi akna ees hoiab. Kas otsitakse terroriste? Õnneks mitte. Bussi siseneb kolm naiskodanikku, kes suhteliselt viisakalt reisijate pileteid kontrollima asuvad ja piletita reisijad piletiga reisijate hulgast eraldavad.

Ka minu arvates peab igal kodanikul olema sõiduõigust tõendav dokument. Kuid kas tõesti peab buss piletite kontrollimiseks seisma paigal? Tartu rongi näiteks selleks ei peatata ning seal müüakse ka kogu sõiduaja jooksul pileteid.

Toivo Kallas

Lihula ja Maardu koostööst

Kaks Eesti väikest omavalitsusüksust, Lihula vald ja Maardu linn, näitavad konkurentidele suurepärast ühistegevuse eeskuju mitte ainult majanduslikul ja sotsiaalsel tasemel.

Kui skandaalne dissident Tiit Madisson ainult käis oma külas ringi «vapra SS-lase» auks tehtud monumendile kohta valimas, kirjutas tema Maardu antipood Georgi Bõstrov juba alla nn Eesti antifašistliku komitee asutamisavaldusele.

Venemaa suurimad telekanalid vahendasid meie taasiseseisvumispäeval teate, et on püstitatud Euroopa Liidu esimene ausammas hitlerliku Saksamaa sõdurile, rõhutades mitu korda, et tegemist ei ole esimese katsega, kui Eestis «püütakse revideerida Teise maailmasõja tulemusi».

Näidati ka üht külameest, kes tutvustas end Lihula vallavanemana ja uhkelt ütles, näidates kaamerate ees näpuga SSi mundris sõduri kujutisele, et «Eesti ei pea häbenema oma ajaloo pärast». Tagaplaanil aplodeerisid tema kõnele laubakad poisid mustades särkides Iisraeli- ja juutidevastaste piltidega ja üleskutsetega.

Vladimir Žirinovskit võib nüüd õnnitleda – niisugusest suurepärasest kingitusest, nagu Tiit Madisson talle selle etenduse näol tegi, Vene riigiduuma skandaalne asespiiker vist ei unistanudki. Tema Balti retoorika oli ju algusest peale pühendatud sellele, et Eesti on fašistlik ja alaarenenud riik! Kõige nördimapanevam on siinjuures see, et kogu see Lihula palagan toimus sinimustvalge lipu vehkimise ja Eesti riigihümni laulmisega!

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.5