András Schiff Ludwig van Beethoven. The Piano Sonatas IVUngarlane on viimastel aastatel saanud tunnustuse märgiks mitmeid klassikaauhindu ja oma osa on selles kindlasti ka ECMi täiusepüüdel. Schiff on Beethoveni maailma sukeldunud nii sügavalt, et mängimise ajal on see arvatavasti juba peaaegu tema enese maailm, mida ta kuuldavale toob. Kuulsa Kuupaistesonaadi esimene osa on tal oma ebareaalsuse mõõtmega ühtaegu nii atmosfääriliselt kauniduses hõljuv kui ka kuutõbiselt ähvardav. Ainuüksi säärase kombinatsiooni klassikapala puhul helides teostamist võib pidada eriliseks. Septembris ilmub juba Schiffi Beethoveni-tsükli viies album, kaheplaadiline nelja meistriteosega salvestis. Stefano Battaglia Re:Pasolini ECMi visionääri Manfred Eicheri kiindumus filmikunsti on üldteada. Küllap on mitmed muusikute aupaklikud kummardused suurte filmimeistrite poole valminud just tema õhutusel. Lüüriliselt kaunis, hell, meloodiline, igatsuslik-nukker ja melanhoolne on märksõnad, mis kõige üldisemal moel võtavad kokku itaalia pianisti ja tema ansambli kujutise Piero Pasolini rikkalikust loomingupärandist, mis ei piirdunud üksnes ekraaniga. Aga seda vaid topeltalbumi esimesel plaadil. Teine plaat teise koosseisuga on pärit ööpoolelt, järskude helide, tumeda tonaalsusega ja ärevusega joonitud. Battaglia enda sõnul peibutas teda ka võimalus hõlmata ühtaegu nii populaarkultuurilist kui ka akadeemilist, jazzi ja klassikat, lihtsat ja keerulist, pühalikku ja maist – mitmesugust heli- ja mõttemaailma ühest äärmusest teise. See on tema kujutis Pasolinist ja seemnest, mille režissöör järgnevatesse põlvedesse oma loominguga kasvama jättis. |
