Ukrainas luhtusid kõnelused sisepoliitilise kriisi lahendamiseks 02.08.2006 19:10
Ukraina presidendi Viktor Juštšenko administratsioon teatas täna, et riigi peamiste poliitiliste jõudude vahel viimased kuud väldanud sisepoliitilise kriisi lahendamiseks peetud kõnelused on jooksnud liiva.
Ukraina president Viktor Juštšenko teeb oma otsuse teatavaks tänaõhtuses televisiooniesinemises. Foto: Reuters
Peamiseks takistuseks ümarlaualäbirääkimistel osutus presidendi nõudmine, et valimised võitnud venemeelne Regioonide Partei, kes on esitanud peaministrikandidaadiks Viktor Janukovitši, jätkaks uue valitsusega riigi senist poliitikat, mille eesmärk on liitumine Lääne institutsioonidega, teiste seas NATO ja Euroopa Liiduga, vahendavad AFP ja Lenta.ru.
Täna õhtul täitub ka Ukraina põhiseaduses ette nähtud tähtaeg,
mil Juštšenko pidi otsustama, kas ta nimetab Janukovitši peaministriks või
saadab parlamendi laiali ning kuulutab välja uued erakorralised valimised.
Presidendil on konstitutsiooni järgi õigus ülemraada laiali saata, kuna 26.
maist, mil eelmine valitsus töötamise lõpetas, on möödunud 60 päeva, ilma
et uut valitsust oleks ametisse määratud. Samas ei pruugi uued valimised jõudude
vahekorda parlamendis muuta.
Juštšenko on lubanud oma otsuse rahvale teatavaks teha oma tänaõhtuses
esinemises riigitelevisioonis.
Regioonide Partei sai küll kevadel toimunud parlamendivalimistel kõige rohkem
hääli, kuid ei suutnud 450-kohalises ülemraadas saavutada täielikku
ülekaalu.
Seetõttu on üleminekuperioodis riik juba mitu kuud vaevelnud sisepoliitilises
kriisis, kuna läänemeelsed ja venemeelsed jõud pole omavahel riigi valitsemises
kokkuleppele jõudnud.
Rahvaliitlane Jaanus Marrandi kirjutab, et Isamaaliidu maaelupoliitika nurgakiviks on maaelanike gruppide vastandamine ja poliitiline kaksikmoraal. See tõi kaasa ka taasiseseisvumisel alustanud väiketalunike kiire lõpu.
Postimehe ajakirjanik Erkki Bahovski tunnistab, et Iisraeli mis tahes konflikti puhul kritiseerides on oht sattuda märklauaks: sind süüdistatakse juudiviha ja holokausti õhutamises.
Ühel aastal uputab Eestis saagi vihm, teisel aastal
kärsatab põud. Mõlema vastu oleks rohtu, rajades kuivendus- ja niisutussüsteeme,
kirjutab Postimees oma tänases juhtkirjas.